Vene luurelennuk rikkus Eesti õhupiiri

Helen Mihelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NATO hävitajad on viimasel ajal pidanud üha tihedamini Vene lennukitele reageerima.
NATO hävitajad on viimasel ajal pidanud üha tihedamini Vene lennukitele reageerima. Foto: SCANPIX

Eile pärastlõunal sisenes Venemaa Föderatsiooni relvajõududele kuuluv luurelennuk IL-20 ilma loata Eesti õhuruumi.

Sündmus leidis aset eile kell 13.54. Lennuk viibis umbes minuti jooksul Hiiumaast ning Saaremaast läände jäävas Eesti õhuruumi osas ligi 500 meetri sügavuselt, teatas kaitseväe peastaap.

Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaadiku Eestis Juri Merzljakovi ja edastas talle protestinoodi.

Piiririkkumise registreeris Eesti õhuoperatsioonide juhtimiskeskus Ämaris. Lennukil lennuplaani ei olnud, transponder oli välja lülitatud ning vältis raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenistusega.

Balti õhuturbe lennuüksusesse kuuluvad Šiauliai lennubaasis paiknevad Portugali hävitajad F-16 sooritasid tuvastuslennu ning saavutasid piiririkkujaga visuaalse kontakti neutraalvete kohal. Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu Ämaris baseeruvad Saksa hävitajad, Šiauliais baseeruvad Portugali ja Kanada hävitajad ning Poolas Malborki lennubaasis paiknevad Hollandi hävitajad.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks. NATO jälgib kogu lennuliiklust Euroopas ning kaitseb oma õhuruumi ööpäevaringselt. NATO õhuturbe eesmärk on ära hoida loata sisenemist oma õhuruumi ning vältida õhuterrorismi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles