Endine Eesti kaitseminister: Rootsi alles ärkab julgeolekupoliitilisest unest

Oliver Kund
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hain Rebas 2006. aastal pärast pensionile minekut.
Hain Rebas 2006. aastal pärast pensionile minekut. Foto: Erakogu

Rootsi on viimased 15 aastat seadnud oma kaitsevõimet riigi rahakoti, mitte julgeolekuanalüüside järgi, kirjeldas usutluses Postimehele Göteborgis elav endine Eesti kaitseminister Hain Rebas.

Kuidas on Rootsi ühiskond varem allveelaevakahtlustele reageerinud ja mille poolest praegu ajalehtede esikaantele jõudnud operatsioon neist erineb?

Mul on hea meel, et te ei nimetanud seda allveelaevajahiks nagu Rootsi meedia, sest jaht see ju ei ole. Jaht eeldab seda, et jahimees on ka võimeline jahi otsustavalt – kui vaja, siis surmavalt - lõpetama, aga selleks pole Rootsil praegu ressursse. Nad on allveelaevajahi osas nii nõrgaks jäänud.

Toon ühe näite. Aastal 1992, kui ma olin Eesti kaitseminister, siis esimene meid külastanud laevastik oli Rootsi oma. Nad tulid oma allveelaevu jahtiva eskaadriga Pärnusse. Mulle teatati Rootsi peastaabist teatava muigega, et nüüd tuleb komandör Frisk ja hoolitse selle eest, et kui ta tuleb, siis venelasi (allveelaevu – O.K.) tee peal ees ei oleks. Sest kui ta need kätte saab, siis…

Moraal on selles, et Rootsil oli 1980ndatel aastatel just sellel alal välja arendatud päris hea võimekus. Aga nüüd on see kõik kõvasti alla käinud. Helikopterid, mida allveelaevade jahiks kasutati, müüdi ära 2008. aastal ja uued saabuvad alles 3-5 aasta pärast. Laevu on Rootsil vähe ja kui peaks juhtuma, et venelased või keegi teine teeb Sundsvalli lähistel või Gotlandil uue intsidendi, siis Rootsi peab oma vähesed laevad sealt Stockholmi skääridest välja tõmbama ja mujale saatma. Nendega võib kahjuks praegu mängida.

Rootsi kaitseväe reservkapten ja 1992.-1993. aastal Eesti kaitseminister olnud Hain Rebas (71) elab kodulinnas Göteborgis enda sõnul aktiivse Rootsi pensionäri elu, mis tähendavat seda, et aega on vähem, kui varem oli. Rebas on 11-kordne vanaisa, veab eest seenioride ülikooli, laulab akadeemilises meeskooris ja hoiab sidemeid nii Rootsi, Eesti kui ka Saksamaaga.

Pikemat usutlust Rebasega loe homsest Postimehest või alates südaööst Postimees Plussist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles