Paraadi võõrustav Hiiumaa ainsana mälestusmärgita

Tuleva aasta võidupüha paraadi pärjad võidakse asetada Kärdla kiriku ette, kus pühakoda silmitsev sõdur tuletab meelde Teises maailmasõjas langenud hiidlasi. Foto: Helen Mihelson

Suvise Võidupüha paraadi võõrustamine on hiidlaste jaoks kahtlemata suur au, olgugi, et Hiiumaa on seni ainus maakond, kus puudub mälestussammas Vabadussõjas langenutele.

Teadupärast on kaitseliidu korraldatava Võidupüha paraadi üheks osas pärgade asetamine Vabadussõjas langenutele pühendatud mälestussamba juurde. Mälestussambaid, -tahvleid ja –kivisid on Eestis kokku üle 200.

Kuhu panna pärjad?

«Vastab tõele, et Hiiumaal pole Vabadussõjas langenutele mälestusmärki. Küll aga on Kärdla kiriku juures mälestusmärk kõigis sõdades langenud hiidlastele, mis on väärikas ja ilus,» sõnas kaitseliidu pressiesindaja Neeme Brus. Ehkki konkreetset otsust ei ole veel tehtud, on üks võimalus paraadi pärgade panekuks ja Võidutulede jagamiseks tema sõnul just seal.

Saare ajalooga kursis olevad inimesed kinnitasid aga Postimehele, et kõnealune mälestusmärk on pühendatud üksnes Teises maailmasõjas langenutele. «Hiiumaal ei ole tõepoolest Vabadussõja sammast, sest enne sõda kuulus Hiiumaa Läänemaa koosseisu ja Hiiumaa mehi märgiti ära sealsel ausambal. Meil on küll mõned nimedega tahvlid kirikutes,» märkis Hiiumaa muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo. Nimelt on Pühalepa kirikus mälestustahvlil kirjas kaks nime, Kärdla kirikus on mälestustahvel, millel pole ühtegi nime ning 32 langenud hiidlase nimed on kirjas Haapsalus asuval mälestusmärgil.

Ka Hiiu maavanem Riho Rahuoja nendib peale väikest mõttepausi mõnevõrra üllatuslikult, et Hiiumaal tõepoolest pole Vabadussõja mälestusmärki. Ta toob samuti välja Kärdla pargis asuva mõne aasta vanuse monumendi, ent nõustub siis, et see on pühendatud vaid Teises maailmasõjas hukkunutele.

«Eks me peame seda kaitseliidu ja presidendi kantseleiga nuputama, et kuhu see pärg panna. Praegu ma ei oska öelda, mis see lahendus võiks olla. Suure tõenäosusega ei jõua me seda ka selleks ajaks ehitada,» ütles Rahuoja.

Mälestusmärk, millele Brus ja Rahuoja viitavad, on 2012. aastal valminud ning selle idee autoriks oli hiidlane Otto Mägi ning skulptoriks Elo Liiv. Mälestusmärgile on raiutud ligi 700 Teises maailmasõjas langenud hiidlase nime, olenemata sellest, millist mundrit nad kandsid.

Hiiumaa Militaarajalooseltsi asutajaliige Mart Mõniste ei näe selles probleemi, kui Võidupüha paraadi ajal pannakse pärjad just selle skulptuuri juurde. Tema sõnul on läbi ajaloo saarel erinevatele ajaloosündmustele pühendatud monumente olnud vähe. «Nendega on natuke kitsas jah hiidlastel, aga kuidagi on toime tulnud. Kui ei ole teist mälestusmärki, siis pole midagi teha,» sõnas ta.

Mälestusmärgist puudust ei tunta

«Kaitseliit loomulikult tervitaks Vabadussõjas langenud hiidlastele mälestusmärgi rajamist, aga see on loomulikult eeskätt hiidlaste endi teema,» tõi kaitseliidu esindaja välja. Hiiu maavanem Riho Rahuoja tunnistab aga, et mälestusmärgi vajalikkusest ei ole Hiiumaal juttu olnud. «Ausalt öeldes ei ole Hiiumaal väga selle peale mõeldud.» Ta märkis, et plaanitud on muid ajalooga seonduvaid mälestusmärke ja skulptuure, ent sõnab, et Vabadussõja mälestusmärk ei ole jutuks tulnud ei omavalitsustega ega MTÜdega kõneledes.

Ka ajalugu lähemalt uurinud Mart Mõnistele ei meenu ühtegi seesugust ettepanekut. Ta leiab, et mälestusmärk oleks ajaloo hoidmise seisukohast oluline, ent kõigepealt on vaja koostada täielik nimekiri neist hiidlastest, kes Vabadussõjas võitlesid ning seal oma elu jätsid. Praegu sellest täielik ülevaade puudub.

Sammas aitab ajalugu hoida

Vabadussõjas langenud hiidlaste nimekirja kokkupanemisel on seni tänuväärse töö teinud Vabadussõja Ajaloo Selts– ühing, mille eesmärk on sõja ajaloo uurimine ja populariseerimine, sealhulgas ka sõjas langenute ja mälestusmärkide temaatika. «Võit selles sõjas andis meile üleüldse võimaluse oma iseseisev riik rajada. See oli ka vundamendiks, millele taastasime Eesti iseseisvuse,» rääkis seltsi esimees Jaak Pihlak. Seetõttu vajavad selles sõjas langenud tema sõnul erilist lugupidamist ja austust.

Pihlak nendib samuti, et monumendi puudumise taga on fakt, et saar kuulus tollal Läänemaa alla, ent usub ka, et oma mõju oli ka sellel, et Hiiumaa oli tollal suhteliselt vaene kant ja arusaam iseseisvuse vajadusest ei olnud väga levinud.

«Kui aga täna küsida, kas selline keskne mälestusmärk Vabadussõjas langenud hiidlastele oleks vajalik, siis kindlasti. See aitab tänastele ja tulevastele inimestele meelde tuletada, et priius ei tule taevaväega, vaid suurte kaotuste hinnaga,» sõnas ta.

Nagu maavanem  naljatledes ütles, siis paraadiks mälestusmärki ehitama ei hakata. Samuti ei ole seda kunagi päris tõsiselt ka plaanitud. Pihlak ütleb aga Vabadussõja monumendi vajalikkusest rääkides, et seda on vaja eelkõige selleks, et meile kui väikerahvale pidevalt meelde tuletada, et elame suure ja tigeda naabri kõrval. «Loodan, et hiidlased teevad oma Vabadussõja monumendi ära,» lausus Pihlak.