Politoloog Tõnis Saarts nentis, et ehkki Eesti poliitikas ei ole sildistav kõneviis midagi ebatavalist, siis Jürgen Ligi jätkamine rahandusministrina oleks tähendanud seda, et ka päritolu järgi sildistamine või lausa solvamine on poliitikas lubatud.
Saarts: Ligi jätkamine oleks loonud ohtliku pretsedendi
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
27. oktoober 2014, 12:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Saarts tõi Kuku raadio intervjuus välja, et Jürgen Ligi tagasiastumisele vaadatakse Eesti ühiskonnas väga erinevalt. «On neid, kes arvavad, et see oli ülepingutatud – see, mida Ligi ütles, ei olnud nii karm ja ei oleks pidanud viima tagasiastumiseni. Kindlasti on neid, kes arvasid vastupidist,» põhjendas Saarts.
Seetõttu erineb Ligi ümber tekkinud poliitskandaal näiteks Reformierakonna rahastamisskandaalist, mille suhtes oli avalikkuse reaktsioon palju negatiivsem.
«Siiani ei ole Reformierakond riskinud tuua näiteks Kristen Michalit suurde pilti tagasi ministrina. Ligi puhul on see juhtum suuresti unustatud peale valimis ja eeldatakse seda, et ta edaspidi kontrollib oma sõnakasutust,» usub Saarts.
Samas tõi ta välja, et kui Ligi ei oleks tagasi astunud, siis oleks see loonud pretsedendi, et päritolu järgi kellegi sildistamine või lausa solvamine on Eesti poliitikas lubatud. Piisab vaid vabandusest ja võib edasi minna. «Niisugune pretsedent oleks olnud ohtlik isegi.»
«Teisest küljest, kui me vaatame Jürgen Ligi sõnu, siis ta otseselt midagi väga valesti ei öelnud. Tõepoolest, Jevgeni Ossinovski isa on Eestisse tulnud . See, et sotsiaaldemokraate nimetatakse roosadeks, seda ei ole võib-olla ilus kasutada, aga see ei ole ka sada protsenti vale. Tõetera oli mõlemas seisukohas,» nentis Saarts, kes tõi välja siiski, et Eestis nõutakse poliitikutelt üha enam korrektset sõnakasutust, mis võib olla poliitikute jaoks harjumatu.
«Lääne-Euroopa stiilis poliitilise korrektsuse tuuled on hakanud puhuma ka Eesti poliitikas, sellega peavad poliitikud edaspidi arvestama.»
Saarts nentis, et seni on tipp-poliitikutele lubatud vabamat keelekasutust. «Sildistav kõneviis poliitikas ei ole olnud midagi ebatavalist. Meenutame kasvõi Andrus Ansipi fooliummütside juhtumit.»
Ligi puudutas aga Eesti jaoks tundlikku teemat. «Mõningates valdkondades võib värvikat keelt kasutada, aga vähemuste puhul eeldatakse poliitikutelt korrektset sõnakasutust, mitte sildistamist või sõnakasutust, mida võiks tõlgendada ründamisena,» rääkis Saarts.
Sotsiaaldemokraatide jaoks oli Saartsi hinnangul Ligi tagasiastumine võit, aga see ei pruugi kajastuda arvamusuuringutes. «Reformierakonna toetajate hulgas on palju neid, kes arvavad, et pingutati üle ja Ligi ei oleks pidanud ametist tagasi astuma,» põhjendas Saarts.
Kui Ligi ei oleks tagasi astunud, siis oleks võinud jääda ka mulje, et Taavi Rõivas ei suuda end peaministrina kehtestada.
«Kui see oleks viinud valitsuskoalitsiooni lõhenemiseni, siis oleks see olnud väga ebameeldiv stsenaarium Reformierakonnale. Eriti kui nad (Reformierakond - toim.) oleks pidanud jätkama vähemusvalitsusena. Ligi ei väärinud seda ohvrit.»
Kui uut probleemi ei teki, siis peab valitsus Saartsi hinnangul uute valimisteni vastu. Praegu ei ole ka teised partnerid tema hinnangul huvitatud valitsusse minemisest, sest aega valimisteni on vähe ja võimalus midagi ära teha sisuliselt puudub.