Keskerakondlasest endise haridusministri Mailis Repsi sõnul on rakendusliku kõrghariduse probleemiks riigi piiratud ressursside juures olnud suurt mõjuvõimu omavate ülikoolide eelistamine.
Reps: riik peab suutma tekitada noortes huvi reaalainete vastu
7. august 2010, 22:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pärast kõrghariduse reformi peavad paljud üliõpilased oluliseks omandada magistrikraadi, mida kahjuks paljud rakenduskõrgkoolid ei saa anda. Näiteks Soome rakenduskõrgkoolides on võimalus magistrikraadi omandada ning need koolid on noorte hulgas populaarsed,» leiab Reps.
Riik peaks Repsi hinnangul koostöös ettevõtjatega arendama tööpraktika korraldamist kutsekoolide ja keskkooli õpilastele. «Riigil tuleks toetada ettevõtjaid praktika juhendamise eest, sest ettevõtjale on see lisakohustus.»
Probleemiks on Repsi sõnul ka sotsiaal- ja humanitaarainete ülepakkumine ülikoolides ning samas noorte vähene huvi loodus-, täppis- ja tehnikateaduste vastu. «Kõige suurem väljakutse riigi hariduspoliitikale on tekitada juba põhikoolis noortes huvi loodus- ja reaalainete vastu.»
Repsi arvates ei tuleks vastandada kutse- ja gümnaasiumiharidust, sest paljud noored lähevad kutsekooli ametit õppima alles pärast keskkooli. «Ametiõpe ja gümnaasiumiharidus tuleb võrdselt väärtustada. Tuleb jätkata pingutusi kutsekoolide ametiõppe sisu ja maine parandamiseks.»
«Kutsekoolide võrku tuleb arendada vastavalt regionaalsele eripärale. Kutsehariduskeskuste ja kõrgetasemeliste erialakutsekoolide kaudu tuleb luua regionaalselt vajalike kutsekoolide võrk. Mitmes piirkonnas on noorte hulgas kutsekoolid juba väga mainekad. Näiteks võib siia tuua Haapsalu kutsehariduskeskuse,» leiab Reps.