Kultuuriministeeriumi hinnangul on tasulise valimisreklaami edastamise keeld Eesti rahvusringhäälingus (ERR) põhiseadusega kooskõlas.
Ministeerium peab valimisreklaami keeldu ERRis põhiseaduspäraseks
7. august 2010, 18:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriminister Laine Jänes teatas reedel reklaamikeelu põhiseaduspärasust kontrollivale õiguskantsler Indrek Tederile saadetud vastuses, et kultuuriministeeriumi arvates ei piirata üldise reklaamikeeluga hääletamis- ega kandideerimisõigust, ei võeta kandidaatidelt võimalust oma vaateid tutvustada ega takistata poliitiliste vaadete edastamist ja ühiskonnaelu üle arutamist mõnel teisel moel. «Kultuuriministeeriumi hinnangul on erakonna tegevusvabaduse piirang, millega on välistatud reklaamiaja ostmine ERRi programmides, põhiseadusega kooskõlas,» ütles Jänes.
Ta märkis, et ministeeriumi arvates võiks ERR edastada küll tasuta valimisreklaami, kuid seda ainult juhul, kui tegu oleks avalikes huvides edastatavate audiovisuaalsete poliitiliste teadetega. Sel juhul peab ERR kehtestama teadete vormile ja edastamisele tema sõnul reeglid ning nende edastamine peab kindlasti olema tasuta. «Siinjuures võib küsida, kas selliseid täiendavaid saatevorme on üleüldse vaja ja mis eesmärki need täidaksid. Tulenevalt ERR-i sõltumatusest programmi koostamisel, jätaksin selle küsimuse ERRi otsustada,» lisas Jänes.
Õiguskantsler alustas reklaamikeelu põhiseaduspärasuse kontrollimiseks menetlust juuni algul ERR-i nõukogu esimehe Andres Jõesaare avalduse alusel. Lisaks kultuuriministeeriumile küsis ta arvamust ringhäälingute liidult, Tartu ülikoolilt ning pöördus teabe saamiseks ka justiits- ning majandus- ja kommunikatsiooniministri poole.
Jõesaar palus õiguskantsleril uurida, kas rahvusringhäälingu seaduses sätestatud reklaami edastamise keeld vastab põhiseaduse paragrahvile 44, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.
Seaduse kohaselt ei või ERR edastada reklaami ja otsepakkumist ega võtta vastu sponsorlusest saadavat toetust. Erandina võib ERR-i nõukogu anda loa näidata reklaami või sponsorteavet, kui see kaasneb Euroopa Ringhäälingute Liidu vahendusel omandatud rahvusvahelise suursündmuse või avalikkusele eeldatavalt suurt huvi pakkuva kultuuri- või spordisündmuse ülekandeõigusega.
Jõesaare sõnul hõlmab programmides ja teenustes reklaami edastamise keeld praegu ka valimisreklaami. Samal ajal on ERRil tema sõnul väga lai kohustus edastada teavet ja kodanikke informeerida. «Valimisi puudutav informatsioon, sealjuures valimisreklaam, on kodanikele oluline teave vajalike otsuste tegemiseks, kuna igal kodanikul lasub moraalne kohustus valida oma riigi poliitilised esindajad ehk osaleda valimistel. Samas ERRist jääb praeguse seadusandliku regulatsiooni juures avalikkusel osa otsuse tegemist abistavat teavet saamata,» lausus ta.
Seetõttu on ERRil tema sõnul kahtlus, et rahvusringhäälingu seaduses toodud reklaamiedastamiskeeld võib ebaproportsionaalselt riivata põhiseadusest tulenevat informatsiooni saamise õigust.
Jõesaar kinnitas, et ERRi nõukogu arvates võiks kaaluda valimisreklaami eristamist tavalisest toodete ja teenuste reklaamist, ning palus õiguskantslerilt seisukohta, kas sel juhul võiks tekkida ebaproportsionaalne riive, kui erakondade tele- ja raadioklipid jäetaks ERRis edastamata.
Samas rõhutas ta, et toodete ja teenuste reklaami tagasitoomist avalik-õiguslikesse tele- ja raadioprogrammidesse ei pea ERR ühelgi juhul põhjendatuks. Tema sõnul on sel teemal toimunud pikk ja põhjalik arutelu juba ajal, kui reklaami edastamine otsustati Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio programmides lõpetada. «Samuti on ERR-i vaatajad ja kuulajad rahul olukorraga, kus ERRi programmides reklaami ei edastata,» lisas Jõesaar õiguskantslerile saadetud pöördumises.