Veebikonstaabel: vanem ei pea lapse kõigil veebikontodel käima

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Lapsevanem ei pea lapse veebikäitumisest aimu saamiseks tingimata kõigis samades keskkondades käima ega tema kontodel nuhkima, küll aga tasuks tal aeg-ajalt huvi tunda, kus ja millega laps tegeleb, soovitab veebikonstaabel Maarja Punak. 

Kui aga laps ei taha oma ema-isa näiteks Facebookis sõbraks võtta, ei olegi see tingimata nii oluline, arvab Punak. Kuniks tunned, et temaga on kõik korras. «Aga kui sa arvad, et ta on hädas, kuskilt on sinuni jõudnud info, et teda aeg-ajalt kiusatakse või muud sellist, tasuks leida võimalus kontrollida, mis toimub. Kasvõi näiteks mõne teise lapsevanema abil, kes näiteks käib enda lapse kontol. Aeg-ajalt on mõistlik silma peal hoida. Oluline on see, et sa enne ikkagi küsid lapse käest, kas tal on muresid.»

«Tähele tasub panna kaht olulist asja – esiteks jah, tasub olla lapse sõber, aga side ei pea olema mitte tema kõikide kontodega, vaid sellega, mida ta kõige enam kasutab. Loomulikult võivad lapsed oma vanemate ligipääsu sinna piirata, aga see ei tähenda sugugi, et lapsevanem ei näeks, mis seal kontol tegelikult toimub,» rääkis Punak.

«Teine asi on see, et ikkagi peab lapsega sellest rääkima. Ei tohi tekitada lapsele tunnet, et vanem jälitab teda, vaid mõte on selles, et lapsevanem on lapse jaoks olemas, kui midagi juhtub. Kõige olulisem on usaldusliku sideme loomine,» rõhutas Punak.

«On hea, kui lapsevanem vähemalt teab, millistes keskkondades laps käib, siis on endal sellest ülevaade.»

Punak tõi näite eelmisest suvest, mil räägiti palju Ask.fm-ist ja enesetappudest seoses sellega, et seal kiusati. «Siis on hea teada, kas su oma laps seal on ja peaks temaga sellest rääkima.» Viimaste loengute põhjal hindab Punak, et nüüd teab umbes 90 protsenti noortest, kuidas piirata, et võõrad «trollid» ei saaks tulla rumalaid küsimusi küsima, samuti osatakse õigetesse kohtadesse pöörduda ning vajadusel kontosid kinni panna. «Ask.fm lähiajal muutub, sest selle ostis Kanada ära, nii et võib-olla seal üldse kontseptsioon muutub ja see probleem kaob ära,» arvas veebikonstaabel.

«See ongi omane sotsiaalmeedia asjadele, et nad tulevad-lähevad nii kiiresti, et lapsevanemal on raske järge pidada. Lihtsam on küsida ja uurida lapselt.»

Praegu on pop hoopiski Snapchat. «Mina üllatusin eilsetes-tänastes loengutes, kui üllatavalt paljudel lastel on Twitter. Varasema kogemuse põhjal oleksin öelnud, et ehk umbes 10 protsendil kooliõpilastest, aga nüüd kisub see juba 40 protsendi kanti, mida on tegelikult päris palju,» hindas Punak. Ka Twitteriga seoses on veebikonstaablil teada paar juhtumit, kus on varastatud kellegi nimi, tehtud Twitteri konto ja teeseldud kedagi teist, selle kaudu siis halvustades. Twitter on ise õnneks sellise süsteemiga üles ehitatud, et seal on üsna keeruline kedagi ahistada-kiusata,» lausus Punak.

Eilse koolitulistamise järel selgus, et õpetaja maha lasknud 15-aastane Vahur on küll tagasihoidlik ja vaikne poiss, kes oli suhtlusvõrgustikes oma siseelust jätnud hoopis teise, märksa tumedama pildi. Oma Facebooki konto seinale oli ta postitanud mitmeid tapmisele viitava sisuga pilte. Teiste hulgas leidub nende hulgas tänavu 1. aprillil postitatud pilt kirjaga «Don't judge me cause I'm quiet. No one plans a murder out loud» (Ärge arvustage mind selle pärast, et olen vaikne. Keegi ei plaani mõrva valju häälega).

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles