Justiitsministeer Andres Anvelt ütles vastukaaluks kohtutäiturite koja kriitikale, et ministeeriumi ülesanne on panna elatisvõlgnikud võimalikult kiiresti ja otse oma kohustusi täitma, mitte tegeleda kohtutäiturite äritegevuse elavdamisega.
Anvelt: riik ei peagi tegelema kohtutäiturite äri elavdamisega
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
28. oktoober 2014, 20:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühe suurema muudatusena saab tulevikus kohus elatise põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku mootorsõiduki või väikelaeva juhtimisõiguse, harrastuspüügi- või kutselise kalapüügi õiguse, jahitunnistuse või relvaloa kehtivuse. Kohus saab keelata ka õiguste andmise.
Kohtutäiturite ametikogu juhatuse esimehe Janek Pooli hinnangul ei parandaks see praegust olukorda. Kui võlglasel on olemas auto, siis tal on ka vara, mida saab ära võtta. Teisalt, kui inimene teeb mingit tööd autoga, siis ei tohi talt elatusallikat käest ära võtta.
«Mis puudutab kohtutäiturite kriitikat, siis sel pole teiste riikide näidetel alust, hoopis vastupidi. Kui isik vajab juhtimisõigust töö tegemiseks, siis tema juhtimisõigust ei peatata. Pealegi, töö tegemist tunnistades tunnistab võlgnik, et tal on olemas sissetulek ning sel juhul on tal võimalik elatist maksta. Kui isik maksab igakuist elatist, siis tema juhtimisõigust ei peatata,» kommenteeris justiitsminister Andres Anvelt.
Mootorsõiduki juhtimisõigust ei peatata ka siis, kui see oleks isiku suhtes ebaõiglane. «Eelkõige, kui esines mõjuv põhjus elatise maksmata jätmiseks või kui juhtimisõiguse peatamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut,» rääkis Anvelt.
Ka ei too kohtutäituri hinnangul võlgnikega regulaarselt suhtlemine kaasa seda, et ta hakkab elatist maksma. Anvelt nii ei arva. «Võlgnikega regulaarne kontakteerumine on vajalik, et mõjutada võlgnikke elatist maksma. Kindlasti aitaks see meede kohtutäituritel välja nõuda selle enam kui 10 miljonit eurot, mis seni elatisvõlgnikelt kätte on saamata.»
Veel leiavad kohtutäiturid, et selleks, et nad hakkaksid võlgniku valduses olevaid ruume ja maatükki regulaarselt läbi otsima, on vaja eelnevalt teada, kes täitetoimingute eest tasub.
«Võlgnike valduses olevate ruumide ja maatüki läbi otsimise eest on kohtutäituritel võimalik nõuda võlgnikult lisatasu. Arestitava vara leidmisel ning selle müümisel kuulub kohtutäituritele oma kulude katteks osa müügitulust,» selgitas Anvelt.
Ka selleks, et saada edaspidi riigilt erametsaomaniku või ettevõtluse alustamise toetust, ei tohi olla inimesel lapse elatise võlgnevust. Kohtutäituri meelest selliseid inimesi üldjuhul ei ole.
«Kõik elatise võlgnikud erametsaomaniku toetusi ei taotle, kuid mõned siiski teevad seda. 2013. aastal väljastati näiteks üle 5000 euro erametsaomanike toetust elatise võlgnikele. Toetuste andmisest keeldumisega väljendab riik negatiivset hoiakut elatise võlgnevuse osas. Erametsaomanike toetusi ei väljastata näiteks ka siis, kui isikul on maksuvõlg riigi või kohaliku omavalistuse eest,» ütles Anvelt.