Eesti riigi tippjuhtidest teevad kõige pühendunumalt tööd ministeeriumide kantslerid. Seevastu asekantslerite motivatsioon on kolme aastaga märgatavalt vähenenud, selgus tippjuhtide pühendumuse uuringust.
Asekantslerite motivatsioon väheneb
30. oktoober 2014, 12:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emori uuringu keskmes olid Eesti avaliku sektori tippjuhid, kelle hulka loetakse riigisekretär, kantslerid, asekantslerid ning ametite ja inspektsioonide peadirektorid – kokku 89 inimest. Näitajad pole sugugi teisejärgulised, sest neist juhtidest sõltub kümnete ametite töine õhkkond ja tuhandete riigitöötajate heaolu.
Uuring leidis, et avaliku teenistuse tippjuhtide keskmine pühendumus (TRI*M-indeksi 77 punkti) on püsinud sama suur kui kolme aasta eest. Selle näitajaga edestavad nad nii Eesti tipp- ja keskastme juhte (76 punkti) kui ka Lääne-Euroopa juhte (65). Suure hüppe on teinud 11 kantsleri ja riigisekretäri tulemused – nende pühendumus kasvas kolme aastaga 76 punktilt 94-le. Asekantslerite tulemus on aga sama ajaga 79-lt kaheksa punkti võrra vähenenud.
Samal ajal on muutunud ka juhtide mentaliteet. Näiteks 2011. aastal kvalifitseerus 59 protsenti avaliku sektori tippjuhtidest nn raudvaraks ehk tööga rahulolevateks, kohusetundlikeks, ent siiski erilise entusiasmita juhtideks. Nüüdseks on viimaste osakaal kahanenud 46 protsendini.
Positiivne on, et «raudvara» arvelt on viie protsendipunkti võrra tõusnud «edasiviijate» hulk, keda on juhtidest nüüd umbes neljandik. Kahjuks on seitsme protsendipunkti võrra ehk 13 protsendini kasvanud ka «ükskõiksete» juhtide osakaal, kes on ise rahulolematud ja tekitavad väheinnustava tööõhkkonna.
Tippjuhid hindavad ise, et 2011. aastaga võrreldes on tublisti paranenud riigi toimimine: otsustamine on kiirem, ressursse on enam ja väärtushinnangud ühtlustunud. Samas on asekantslerid ja ametite peadirektorid nüüd kriitilisemad oma töökeskkonna, palga ja ühiskondliku väärtustatuse suhtes. Samuti on nende väitel vahetu meeskond kehvem ja töö pakub vähem väljakutseid.
Nii soovitas üks tippjuht uuringule vastates otsekoheselt, et riik peaks esmajärjekorras «tagama konkurentsivõimelise palga, mis võimaldaks tööle võtta häid spetsialiste, kes lisaks tööl käimisele ka tööd teeksid».
Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Eve Limbach-Pirni sõnul võis asekantslerite pühendumuse vähenemise taga olla aprillis rakendunud uus avaliku teenistuse seadus (ATS). «Kui varem olid tähtajalised vaid kantslerite ja mõnede peadirektorite ametikohad, siis nüüd läksid kõik tippjuhtide ametikohad tähtajaliseks,» kirjeldas Limbach-Pirn. «Arvamused on vastukäivad: ühed peavad seda väga õigeks, teiste jaoks toob see kaasa ebakindluse tuleviku suhtes.»
2007. aastast siseministeeriumi asekantslerina töötava Erkki Koorti sõnul on ATSi muudatused kindlasti mõjutanud rahulolu, sest erinevalt Soomest ei säilitatud asekantsleritele nende ametisse nimetamisel lubatud tingimusi.
Samuti oli ta päri, et motiveerivat meeskonda on keeruline palgata. «Kui otsitakse avalikku sektorisse tippjuhti, siis millegipärast on kõigil ootus, et see peab kindlasti tulema erasektorist. Me eeldame tippjuhtidelt, et nad istuvad laua taga võrdse partnerina Prantsusmaa, Saksamaa, Türgi ja USAga, aga ometi ütleme, et mingi välismaa firma filiaali juhataja on rohkem kvalifitseeritud kui avaliku sektori töötaja. See ei motiveeri kindlasti mitte kedagi,» rääkis Koort.
Hea meeskonna leidmist pidas probleemiks ka 1998. aastal sotsiaalministeeriumis tööd alustanud asekantsler Ivi Normet. Kolme aasta eest oli ministeeriumil tööturul erasektori ees eelis, nüüd aga mitte.
«Meie ministeeriumi puhul on see eriti aktuaalne – oleme palgatasemelt viimaste seas. Kõik meie majasisesed uuringud näitavad, et me võime oma töötajatele laulda ja tantsida, aga asja paneb paika palk. Meil on tohutu kaadri voolavus,» ütles Normet.
Koorti sõnul on kantslerite pühendumuse kasvu taga lihtne põhjus – nende palk tõusis kõrgemate riigiteenistujate seadusega tuntavalt. Asekantslerid on seevastu kehvemas rollis, sest nende 2011. aasta lootused pole täitunud.
«Kui majanduslangus läbi sai, olid kärped erinevates riigisektorites olnud 20 protsenti ja valitses lootus, et tulemas on muutused. Arengut ei toimunud. Mingi ports raha tuli avalikku sektorisse juurde, aga see ei muutnud sektorit innovaatilisemaks ega taastanud 2007. aasta olukorda. Nüüd on selgunud, et optimismiks ei olnud põhjust,» rääkis Koort.
Limbach-Pirni sõnul töötab kompetentsikeskus praegu välja kava, kuidas arendada avaliku teenistuse tippjuhte ja kasvatada nende pühendumust kuni 2017. aastani.
«Kaks olulist punkti seal on: asekantslerite tegevus ja riigi kui tööandja maine, millega tuleb tegeleda,» ütles ta.
Jaanuaris hakatakse rahandusministeeriumiga läbi rääkima, kuidas avaliku teenistuse mainet tõsta. Limbach-Pirni sõnul peavad muutused eelkõige algama seestpoolt ehk riigiametite enda töötajaskonna enesehinnangust.
Kantslerite ja asekantslerite kuupalk
• Kantslerid (11) 3978 eurot
• Asekantslerid (42) 2750 – 3950 eurot