Täna Postimehes: peaprokurör tahaks süüdistajana kohtusse

Reedel on teil esimene tööpäev peaprokurörina. Mis siis nüüd prokuratuuris muutub?

Ega minu eilse tööpäevaga võrreldes kardinaalset muutust ei ole. Küll aga vajab prokuratuur muutust. Siiani olen öelnud kõikidele koostööpartneritele ja uurimisasutustele, et strateegilisi kokkuleppeid ei tee me enne, kui prokuratuuril on juht. Nüüd saab neid tegema hakata.

Ja need on?

Ma olen öelnud, et lisaks riiklikele prioriteetidele on oluline tegevus ka kogukonna tasandil. Minu jaoks on prioriteetideks kriminaalmenetlused, mis on seotud laste, majanduse ja organiseeritud kuritegevusega. Samas on vaja leppida ka kokku tegevused kohalikul tasandil, näiteks Elvas või Haapsalus. Juhtumid, mis sealseid kogukondi häirivad. Minu ideaalpilt on, et vähemalt aastas korra-kaks saaksid kohalikul tasandil kokku kohalik prokurör ja sealse kriminaaltalituse juht, kes lepivad kokku, mis sealset kogukonda häirib ja mida selle muutmiseks teha. Pole mõtet ju ühes Lõuna-Eesti väikelinnas rääkida, et riiklikud prioriteedid on narko- ja inimkaubandus. Kohalikke elanikke häirib hoopis see, et keegi paneb keldreid põlema, teine varastab ja kolmas kiusab pensionipäeval pensionäre. Seal kogukonnas võivad need prioriteedid olla täiesti teised ja neis on vaja kokku leppida.

Et koostöö muutub mõtestatumaks.

Praegu on näha, et keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo saadab oma uurijad tegutsema maakondadesse. Me peaksime siin olema sünkroniseeritumad. Ehk – kui politsei saadab head uurijad tegelema raskete asjadega, siis peab prokuratuur saatma sinna pädeva prokuröri neid toetama. Ei saa nii, et anname teile siin ühe noore ja värske prokuröri, kes alles hakkas tööd õppima. Vastupidi – me peame andma sinna oma parima. Või kui veel konkreetsemaks minna, siis maksu- ja tolliamet ootab, et maksukuritegude kuritegude menetlemistähtaeg lüheneks. Peame maha istuma ja vaatama, mis, kas ja kuidas seal teha saab. Nende küsimustega peab kohe nüüd tegelema.

Kui justiitsminister Andres Anvelt selle ettepaneku peaprokuröri kohale kandideerimiseks tegi, siis kuuldavasti oli esimene vastus eitav.

Tegelikult oli mul võimalus selle üle mõelda enne ministri ettepanekut. Ma olin sellest rääkinud eelmise peaprokuröri Norman Aasaga. Loomulikult alustasin ma kohe alguses mõtlemist suhteliselt eitavalt positsioonilt.

Miks ta sellele küsimusele eitavalt vastas, kas tema oleks avaldanud skandaalse Reformierakonna rahastamise kriminaalasja lõpetamise määruse, sellest loe edasi Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!