Igor Taro Ukraina päevik: 30.10

Igor Taro
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: mediarbno

Venelased jätkavad survet ukrainlaste positsioonidele kogu rinde ulatuses. Pärast ukrainlaste lahkumist Smeloe kontrollpunktist on vene kasakad jätkanud järgmiste positsioonide ründamist. Donetski oblasti lõunaosas on märke Mariupoli blokeerimise ettevalmistamisest.

Kõigepealt Luganski põhjarindest. Mõnes paigas meenutab vene kasakate tegevus terroriorganisatsiooni Hamas. Näiteks Novotoškivski küla sai raketilöögi. Terroristide pilgu läbi toimus asi nii, et nad nõudsid ukraina vägede lahkumist sealt ja kui ukrainlased jäid paika, siis saatsidki raketid teele. Nende tõlgenduses oli tegu täppisrelvadega, tegelikult on nende rakettide hajuvus suur, nagu ka kildude tabamisraadius. Loomulikult said kannatada asjasse mittepuutuvad tsiviilisikud, aga sellest juba terrorimeedia vaikib.

Üldjoontes on nende sihiks kohalik tee T1303 mis kulgeb Hirske asulast Luganskini paralleelselt Põhja-Donetsi jõega. Seni oli ta kuni Slavjanoserbski või Smeloe külani Ukraina armee kontrolli all, pärast Smeloe kontrollpunkti hülgamist üritatavad terroristid maantee järjest enda kontrolli alla saada ja tegelikult sellega ka põhja poole enne jõge jäävad asulad. Ilma varustusteeta ei saa Ukraina üksused lihtsalt sinna jääda.

Luganski kandis on lisaks Štšastja linnale saanud tuletabamusi ka Stanitsya Luganskaya, mis on samuti üle jõe asuv alev. Väidetavalt on sinna veetud kümmekond suurtükki, mis kindlasti ei sisenda lootust rahulikumaks talveks.

Sealkandis on ka uhiuusi Grade liikumas nähtud. Järjekordne «humanitaarkolonn» Venemaalt – 9 Gradi ja 11 moonaveokit.

Debaltseve ja Donetski lennuvälja kandis on olukord staatilisem. Õigemini oleks öelda, et rindel muutusteta. Sest sündmusi seal jagub. Tulevahetusi ja rünnakukatseid venelaste poolt on regulaarselt. Sealkandis on ka uhiuusi Grade liikumas nähtud. Järjekordne «humanitaarkolonn» Venemaalt – 9 Gradi ja 11 moonaveokit. Kohe näha, et Putin ja Lavrov ei luiska oma kavatsuste osas. Küll peavad need Venemaa relvalaod ikka kehvasti valvatud olema, kui sealt igapäevaselt nii palju ühikuid tehnikat takistamatult välja veereb, nii et suured ülemused isegi ei tea.

Osa sellest tehnikast on läinud ka Donetski oblasti lõunaossa. Üks suund, mida terroristid tugevdavad on Donetskist otse lõunas asuv Olenivka ja teine on Telmanovo rajoonikeskus. Seal käivad ilmselt ulatuslikumad ettevalmistused. Telmanovost saaks läbi Granitnoe küla üle Kalmiuse jõe ja läände Volnovahha peale.

Olenivkast jääb Volnovahha otse lõunasse mööda maanteed. Seal on ka terroristide diversioonigrupid tegutsenud, ühe neist avastas ukraina luure oma kolonni julgestamisel. Korralik madin oli – kolm ukraina võitlejat sai surma, venelasi ilmselt ka mõned. Volnovahha oligi üks võtmekoht ka siis, kui septembri algul Mariupolis käisime.

Pärast teise rinde avamist Novoazovskis ja Ilovaiski katla tekkimist oli Volnovahha langemas venelaste kätte. Mõnda aega levitas vene meedia aktiivselt desinformatsiooni, et seal käivad juba lahingud asulas ja ukraina väed olevat peaaegu välja tõrjutud. Me just sõitsime sealt läbi ja ühtegi lahingut ega venelaste ei näinud. Ukrainlased passisid võsas, torud läheneva karu suunas valmis.

Selle sihtkoha väärtus on seotud Mariupoli transpordiühendusega. Raudtee, mis tööstust ja sadamat varustab, läheb sealt. Maanteed pidi saab Mariupolisse ju läänest ligi läbi Berdyanski, aga raudtee äralõikamine ja surve avaldamine linnale põhjast paneks selle olukorra hoopis uude valgusesse.

Seoses okupeeritud aladel kavandatavate pseudovalimistega on igasugu spekulatsioone olnud liikvel, et kohe 4. novembril võib vene armee hakata ukrainlasi välja suruma. Samuti on spekuleeritud Krimmi maismaa koridori loomise teemal. Teine võimalus on vähetõenäolisem, kuna nõuaks Venemaalt vägede paiskamist 400 km taha. Nende praegune okupatsiooniala Ida-Ukrainas on circa 150 km ühtpidi ja teistpidi sellest vähem.

Küll on tõenäoline, et nad proovivad ikkagi seda rindejoont õgvendada ukrainlaste kahjuks nii, et tõrjuda nad ebamugavatest kohtadest välja. Igal juhul oleneb kõik sellest, kui korralik on ukrainlaste lahinguvõime, milline on riigijuhtide otsustavus ja kui mõjusalt jätkavad lääneliitlased agressori survestamist. Meie huvides on, et see sõda peetaks seal korraga ära, mitte ei jäetaks osa hilisemaks, kus ka meile tegevust jagub.

Tulevikule mõeldes, lähen nädalavahetusel oma malevaga lahinglaskmistele Sirgalasse. Seal saame harjutada ka meie kasutuses olevaid tankitõrjerelvi ja vaadata kuidas Tartu mehed oma suurematest torudest lasevad. Kindlasti kasulik oskus, vaadates, millega Ukrainal tegemist on.

Selleks aastaks võtsin Kaitseliidu koolist veel ette tulejuhtimiskursuse. Kaudtuletoetus on tihtipeale ikka väga oluline ja määrava tähtsusega. Nende relvadega, mis Eesti kaitseväe käsutuses, on võimalik üsna massiivseid vastase grupeeringuid seisata ja hävitada, kuid nende efektiivsuse määrab suuresti lahinguväljalt antav info.

Viimasel Kevadtormil sain küll eraldi tulejuhte kasutada, kuid alati ei pruugi neid olemas olla. Eks meilgi on antud aega, et lüngad täita ja harjutada praegu, et tulevikus ei peaks praktiseerima hakkama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles