Rohkem kui aasta Indias viibinud 14 eestlasest laevakaitsja lähedased on pettunud välisministeeriumi tegevuses, kuna mehed ei ole seni saanud naasta kodumaale.
Lähedased on pettunud välisministeeriumis
3. november 2014, 09:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Firmale AdvanFort kuuluva Seaman Guard Ohio pardal viibinud piraadikütid, nende hulgas 14 eestlast, võeti India võimude poolt möödunud aasta oktoobris kinni ja pandi vangi. Pool aastat hiljem vabanesid nad kautsjoni vastu ja tänavu juulis loobuti nende vastu esitatud süüdistustest. Eestlased koos brittide ja ukrainlastega peavad aga endiselt India närustes tingimustes elama, sest neil ei lubata riigist lahkuda. Laevakaitsjad ja nende lähedased arvavad aga, et mehed oleks juba kodus, kui välisministeerium oleks pädevamalt tegutsenud pärast otsust, millega nad õigeks mõisteti.
«Kuni oktoobri teise pooleni uskusin, et välisministeerium on teinud kõik võimaliku meeste aitamiseks. Kuupäevi enam täpselt ei mäleta, aga kuskil 20. oktoobri paiku jõudis lähedasteni info, et India Ülemkohus on saatnud kohtumaterjalid meestele nende kodustele aadressidele Eestisse, Inglismaale ja Ukrainnasse. See tekitas hämmeldust,» rääkis Indias viibiva laevakaitsja ema Maret Veikat.
Ta lisas, et pärast seda jõudis nendeni laevakaitsjaid India Ülemkohtus esindava advokaadi sõnum, mille kohaselt pole ühtegi seaduslikku alust kohustada mehi kohtumenetluse ajaks Indiasse jääma. «Meenus ka Madurai kõrgema kohtu kohtuniku küsimus advokaat Tusharale (eelmine advokaat – T.R.), et miks need mehed koju ei lähe? Sel hetkel arvasin, et kohtunik pole olukorrast teadlik. Need asjad kõik kokku tõestavad, et pole mingit põhjust nende Indias viibimiseks. Kuni välisministeerium pole viidanud India seadussättele, mis keelab sellises olukorras meestel lahkuda Indiast, peame seda konsulaarülesannete mittetäitmiseks.»
Välisministeeriumi sõnul on koos Eesti saatkonnaga New Delhis tehtud kõik võimalik, et eestlased võimalikult kiiresti kodumaale saaks. «Oleme sel teemal suhelnud ja pidanud nõu Euroopa Liidu liikmesriikidega ning uurinud nende kogemusi suhtlemisel India ametivõimudega ning õigussüsteemiga. Selle põhjalt saame väita, et senine juhtumi menetlus on olnud seaduslik ja India mõttes isegi kiire. Samas tuleb arvestada, et välisministeeriumi tegevusel on piirid. Meil ei ole võimalik sekkuda teise riigi õigusemõistmisesse, samamoodi nagu ka Eesti ei luba teistel riikidel sekkuda oma õigusemõistmisesse. India kohtumenetlus on seni vastanud India seadustele ja halduspraktikale,» sõnas ministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakov.
Ministeerium ei vastanud Postimehe küsimusele, miks India Ülemkohus meestele kohtumaterjalid Eestisse saatis, kuid lähedastele saadetud kirjas oletas asekantsler Marina Kaljurand, et dokumendid saadeti nendele aadressidele, mille mehed möödunud aastal vahistamisel esitasid.
Laevakaitsjaid Indias abistav Eesti konsul Mats Kuuskemaa tõi Postimehele antud intervjuus välja põhjused, miks tema hinnangul eestlased pole kodumaale saanud. Ta võttis aga päev hiljem suure osa oma jutust tagasi, tuues põhjenduseks, et Eesti riigi esindajana pole tal sobilik niimoodi oma arvamust avaldada.
14 Eesti kodaniku lähedasi ei lohuta aga välisministeeriumi selgitused. Piraadikütid peavad Indias hakkama saama rahaga, mida lähedased on saatnud või välisministeerium laenanud. Seda aga pole palju. Töötada nad Indias ei saa, sest selleks on vajalik elamis- ja tööluba, mida neile aga ei vormistata.
«Pole võimalik, et ühe riigi politseil on nii palju võimu, et ei tagasta meeste passe ja sinna juurde siis riigist lahkumise viisat. Indialt ei saa midagi paluda, seal tuleb nõuda, aga kahjuks välisministeerium ei taha sellest aru saada või siis teatud põhjustel ei tee seda,» lausus Indias viibiva laevakaitsja elukaaslane Kersti Eenok.
Välisministeeriumi pressiesindaja väitel ei õnnestunud advokaadil mitmetele katsetele vaatamata taotleda dokumentide vabastamist ning praeguseks on selge, et dokumente ei vabastata enne, kui kohtuprotsess meeste üle on lõpule jõudnud. «Taoliste meetmete rakendamine kohtuprotsessi ajal ei ole Indias tavapäratu. Seda on kinnitanud ka teiste Euroopa Liidu liikmesmaade kogemus Indias,» lausus Sudakov.
Laevakaitsjate üle aasta kestnud saaga ei pruugi lähiajal lahendust leida, sest ees võib olla veel mitu kohtuistungit. «Konsuli Mats Kuuskema juriidilisel hinnangul ja minu poolt kuupäevadesse pandult võib ülemkohtu protsess otsuse tegemiseni kesta 2015. aasta jaanipäevani,» ütles Veikat.