Riigikontroll: koolivõrgu ümberkorraldamine seisab riigi otsustamatuse taga
3. november 2014, 13:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki koolivõrgu korrastamise vajadus on selge juba vähemalt kümme aastat, on riik jätnud kohandamise omavalitsuste õlule. Otsustamatuse tõttu kannatab ka õpetajate palk, leiab riigikontroll aastaraportis.
Kui haridus- ja teadusministeerium on seisukohal, et koolivõrku saab korrastada eelkõige koolipidaja ehk kohalik omavalitsus, siis riigikontroll on arvamusel, et hariduse kvaliteedi ja juhtimise eest riigis vastutab siiski haridusministeerium. Kui kohalikud omavalitsused ei suuda või ei taha kvaliteetset haridust anda, peab riik koolipidamise rolli omavalitsustelt üle võtma, leiab riigikontroll 2013-2014. aasta raportis.
Riigikontrolli hinnangul on just haridusministeeriumi käes kõik vajalikud hoovad, et algatada asjakohaste seaduste muutmine.
Riigikontroll kritiseerib ka seda, et haridusministeerium on oma teravdatud tähelepanu alla võtnud vaid gümnaasiumivõrgu, kuigi ülevaatamist vajab kogu koolivõrk, sh ka põhikoolivõrk.
Ainukeseks arvestatavaks võimaluseks koolivõrk kiiresti korrastada on riigil ohjad enda kätte võtta. See aga eeldab selget kava, kuhu ning kui palju gümnaasiume on vaja. Seda pole siiani avalikustatud.
Koolivõrgu tänapäeva tingimustele kohandamise vajadus on selge olnud juba vähemalt kümme aastat, väikeste sammudega on sellega ka tegeletud, kuid suured otsused on jäänud ellu viimata. Ainuüksi viimase kümne aasta jooksul on õpilaste arv Eesti üldhariduskoolides vähenenud enam kui 50 000 õpilase võrra, lähiaastatel jätkub gümnaasiumiealiste õpilaste arvu kahanemine.
Praxise viimase koolivõrgu-analüüsi kohaselt piisaks Eestile 2020. aastal senise 484 põhiharidust andva kooli asemel 352-st ja 194 gümnaasiumiharidust andva kooli asemel 58 koolist.
Võrreldes OECD riikidega on meie klassid õpilaste arvult väiksemad: 2012. aastal õppis Eestis põhikooli viimases astmes ühes klassis keskmiselt 16 õpilast, OECD riikides keskmiselt 24 õpilast. Samas õpetajate arv muutunud pole, mistõttu on Eestis iga õpetaja kohta vähem õpilasi kui OECD riikides keskmiselt: 2012. aastal oli Eestis 7.–9. klassis ühe õpetaja kohta 10 õpilast, OECD riikides keskmiselt 14 õpilast.
Õpetajate madal palk ja staatus
Hariduse hea kvaliteedi ühe eeldusena näeb riigikontroll ka vältimatult õpetajate palga tõusu.
Lootused palgatõusule on paljuski seotud koolivõrgu korrastamisega, kuid pole selge, millises tempos reform edasi liigub ja kuivõrd sellest raha palkadeks tegelikult vabaneb. Olukorras, kus lisaraha haridusvaldkonda tulemas pole, on selge, et ilma poliitilise tasandi otsustajate järjekindla tahteta õpetajate palk ei tõuse.
Õpetajate madal palk ei ole aga silmatorkav mitte ainult riigisiseselt, vaid ka rahvusvahelises võrdluses. Eesti paistab OECD riikide seas silma õpetajate pea madalaima palgataseme poolest. Ostujõu pariteediga korrigeeritud õpetajate palgad on kõrgemad ka Eestist vaesemates riikides, näiteks Tšiilis. Soome õpetaja palk ületab Eesti õpetaja oma selles võrdluses aga ligi kolm korda, kirjutab riigikontroll.
Samuti võiks õpetajaamet liberaalsemaks muutuda. Kui hea õpetaja võib leida töökoha ka mujal kui koolis, siis heal spetsialistil väljastpoolt haridussüsteemi on õpetajaks saada praegu oluliselt keerukam.