Värskes riigikontrolli aastaraportis toodud probleeme ja kriitikat võib võtta kokku ühe lausega – erinevates valdkondades toimuv paigalseis ja põhimõtteliste otsuste tegemata jätmine on jõudnud viimase piirini.
Eestit vaevab otsustamatusest tulenev paigalseis
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
3. november 2014, 16:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Otsustamine ja valikute tegemine on jäänud seisku. Mida aasta edasi, seda valusamaks see läheb. Otsus tuleb ette valmistada ja siis ka ära otsustada. Kui see jääb venima, siis ta muutub ja moondub,» ütles riigikontrolör Alar Karis.
Ta nentis, et Eestil on küll tasakaalus eelarve ja väike riigivõlg, ent sellest ei piisa, et saada Euroopa mõistes jõukaks ühiskonnaks. «Ma kaldun arvama, et kohati ajame rahuliku arengu segamini otsustamatusest ja ebaõnnestumise hirmust tuleneva paigalseisuga,» nentis Karis. Energiat on kulutatud detailidele, samas kui mitmed põhimõttelised valikud on endiselt tegemata.
Näiteks on suur osa elanikest aru saanud, et haldusreform on vajalik, ent reformimise asemel tellitakse üha uusi uuringuid ja lükatakse otsustamist edasi.
Näiteks on viimastel aastatel ainuüksi omavalitsuste koostööd puudutavatele uuringutele, koolitustele ja nõustamisteenuse pakkumisele, kus üheks tellijaks on olnud siseministeerium, kulutatud vähemalt 126 000 eurot. Endise regionaalministri Siim Kiisleri tõmbekeskuste haldusreformi väljatöötamise käigus tellitud uuringutele ja aruteludele kulus kokku umbes 172 000 eurot. Samas tõi riigikontroll välja, et ebaõnnestunud reformi plusspooleks oli see, et see tekitas vähemalt arutelu.
Samal ajal toob riigikontroll välja, et näiteks tervishoiu edaspidiste rahastamisvõimaluste üle ei peeta praegu enam isegi avalikku debatti.
Juba 2010. aastal Maailma Terviseorganisatsiooni, sotsiaalministeeriumi ja haigekassa koostöös valminud uurimuses toodi välja, et praeguse rahastamise juures ei suuda Eesti oma tervishoiusüsteemi üleval pidada. Näiteks soovitati, et pensionäride eest peaks sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa tasuma riik; õigluse huvides tuleks sotsiaalmaks kehtestada ka kapitaliinvesteeringutelt saadavatele dividendidele. Samuti soovitati sotsiaalministeeriumil kontrollida kallitesse meditsiiniseadmetesse investeerimist, suurendada esmatasandi osa tervisesüsteemis ning astuda samme patsientide omaosaluse piiramiseks.
Otsustamatuse taga seisab ka koolivõrgu ümberkorraldamine, ehkki vajadus selle järele on selge olnud juba vähemalt kümme aastat. Haridus- ja teadusministeerium on seisukohal, et koolivõrku saab korrastada eelkõige koolipidaja ehk kohalik omavalitsus, riigikontroll aga leiab, et hariduse kvaliteedi ja juhtimise eest riigis vastutab siiski haridusministeerium.
Kui kohalikud omavalitsused ei suuda või ei taha kvaliteetset haridust anda, peab riik koolipidamise rolli omavalitsustelt üle võtma, leiab riigikontroll oma aastaraamatus.
«Need arengutakistused ei küsi, millal on valimised ja kes on parasjagu võimul, nad lihtsalt seisavad Eesti teel ning vajavad lõpuks lahendamist,» võtab Karis teema kokku värskes riigikontrolli aastaraportis.
«Eesti inimesed peavad olema valmis end muutma, muutma oma mõtlemist, vaatama olukorrale selge pilguga ning toetama neid, kes on valmis vajalikke otsuseid langetama ega püüa nende tegemisest hoiduda.»