Eesti otsib välisministrit

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marina Kaljurannal on seljataga pikk diplomaatiline karjäär. Muuhulgas on ta olnud Eesti suursaadik Venemaal ja USAs.
Marina Kaljurannal on seljataga pikk diplomaatiline karjäär. Muuhulgas on ta olnud Eesti suursaadik Venemaal ja USAs. Foto: SCANPIX

Kui Reformierakond otsustab uue välisministri leida praeguste valitsuse liikmete seast, pretendeerivad sellele kohale Keit Pentus-Rosimannus ja Anne Sulling.

Juba viimased kolm nädalat muu poliit­elu halvanud Reformierakonna personaliküsimused saavad jätku täna või hiljemalt homme erakonna juhatuses, kus asutakse otsima uut välisministrit. See võib tähendada ka ametikohtade ümbermängimist praeguste ministrite vahel.

Läinud nädala lõpus Brüsselisse sõiduks kohvreid pakkinud ja lahkumispidu planeerinud Igor Gräzin on üsna õigustatult solvunud: eile ametlikult välisministrist ikkagi europarlamendi liikmeks saada otsustanud Urmas Paet pani oma isikliku ja sügavalt emotsionaalse otsusega kehva olukorda ka Gräzini.

Pühapäeva õhtuks lõplikult selgeks vormunud Paeti otsus andis tööd juurde kogu erakonna värbamismeeskonnale. Tegelikult loodeti, et Paet jätkab veel neli kuud välisministrina ja lööb hea häältemagnetina kaasa riigikogu valimistel.

Eile oli Reformierakonnas aruteluks mitu võimalust: praegu Paeti asendav väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling liigub mõnisada meetrit oma praegusest töökohast Tallinna kesklinnas päriselt välisministeeriumi majja; Paeti koha saab endale keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus; uus minister tuleb väljastpoolt erakonda ja riigikogu fraktsiooni.

Reformierakond on päris pikalt kombanud erinevates seltskondades mõtet endisest diplomaadist, praegusest välisministeeriumi asekantslerist Marina Kaljurannast kui tulevasest Eesti presidendist. Aga miks mitte alustada mõni aste madalamalt – ministrikohalt?

Kaljurand on ministeeriumis austatud ja hinnatud ning Reformierakond näeks teda oma ridades särava tulevikutähena. Nii ongi üheks võimaluseks, et just tema võtab ministrivastutuse. Kaljurand jäi eile õhtul napisõnaliseks, kuid otseselt ei eitanud ega välistanud võimalust saada ministriks.

Kui Kaljurannaga kokkuleppele ei jõuta ja asutakse valitsust ümber mängima, siis Pentus-Rosimannuse eelis Sullingu ees on tema varasem töökogemus välisministeeriumis ja pikaajalisem diplomaatiatunnetus. Vaadates seejuures peaminister Taavi Rõivase senist käekirja, mida iseloomustab soov edutada inimesi oma kõige lähemast ringist ehk peaministri büroo meeskonnast, sobiks Pentus-Rosimannuse asemel uueks keskkonnaministriks Rõivase praegune keskkonnanõunik Janis Kukk.

Kui Reformierakond otsustab senisest töökohast eesliinile tõsta Sullingu, siis sobiks tema kohale riigikogu liige Valdo Randpere, kelle lahkumise puhul parlamendist erinevalt Arto Aasast või Remo Holsmerist (samuti kahest oravapartei tulevikuootusest) ei tuleks Toompeale Reformierakonna suurim hirm Silver Meikar. Küsimus on järgmine: kes on neli kuud enne valimisi valmis võtma ministrirolli, või mis veelgi olulisem, keda soovib Reformierakonna mõttetuumik enne valimisi uue, värske näo ja nimena esile tõsta?

Reformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas ütles eile Paeti otsust kommenteerides, et kuigi nii valitsuse kui erakonna seisukohast oleks lihtsam lahendus kogenud ministri jätkamine, mõistab ta inimlikult Paeti valikut. «Urmas Paet on olnud väga tugev välisminister ning tema kogemustest on olnud kasu nii ministeeriumi juhtimisel kui valitsuse liikmena. Reformierakonna juhatus arutab peaministri ettepanekut välisministri kandidaadi nimetamiseks selle nädala jooksul,» lausus Rõivas.

Paet selgitas oma sammu välisministrina sellega, et on olnud valitsuses viimased 11 aastat, sellest üheksa ja pool aastat välisminister, ja suur töö on tehtud. «Selle aja jooksul on Eesti välispoliitiline positsioon tugevnenud. See on olnud NATOs ja Euroopa Liidus, oleme saanud OECDsse, osutunud valituks ÜRO Inimõiguste Nõukokku jne. Meil on maailmas palju sõpru ja see on igale riigile oluline,» tõdes ta.

Paeti sõnul on tema ministriaeg jõudnud loogilise jätkuni. «Olen siiski jõudnud järeldusele, et vaja on uusi väljakutseid. Seega olen valmis asuma tööle Euroopa Parlamendis, et aidata ka sel moel kaasa Eesti ja Euroopa arengule,» lausus Paet.

Veel nädal tagasi teatas Paet, et soovib jätkata välisministrina ja loobub Euroopa Parlamendi mandaadist.

Paetil tekkis võimalus asuda tööle Euroopa Parlamendis, kui eurovalimistel Reformierakonna nimekirjas rekordilised 45 037 häält kogunud ja Euroopa Parlamenti valitud Andrus Ansipist sai Euroopa Komisjoni ühtse digitaalturu valdkonna asepresident. Paet sai mais toimunud valimistel 8655 häält.

Paeti loobumise korral oleks Euroopa Parlamenti pääsenud valimistel 975 häält saanud riigikogu liige Igor Gräzin, kes on juba varem kinnitanud soovi europarlamenti minna.

Gräzin rääkis eile, et vabariigi valimiskomisjon teatas talle reedel Paeti loobumisest. «Komisjon teatas mulle, et Paet on loobunud, ja ütles, et kui sa kümne päeva jooksul ei loobu, oled mandaadi vastu võtnud. Mina ei olnud laisk poiss ja ütlesin, et mul pole kümmet päeva vaja, ma olen nõus kohe,» rääkis Gräzin.

Seda, et pärast uue avalduse kirjutamist aktsepteerib komisjon asendusliikmena siiski Paeti, peab Gräzin juriidilises mõttes kaheldavaks. «Antud juhul oli ümberpööramisi kolm, kusjuures viimasest ma ei teadnud mitte midagi,» oli Gräzin nördinud. «Ma juristina möönan, et alus edasikaebamiseks on igati olemas. Kui see aitab, et Eesti õigus muutub selles kohas selgemaks ja korralikumaks, siis on see lausa mitte minu võimalus, vaid mu püha kohustus.»

Samas peab ta enda sõnul edasikaebamist otsustades arvestama, et kui ta saab õiguse, jääb Paet välisministriks. «Eesti väga suureks julgeolekuriskiks on ka ebastabiilne välisminister, kes ei ole otsustusvõimeline, eriti praeguses äärmiselt keerulises julgeolekusituatsioonis. Võib-olla oleks tõesti parem, kui sinna saaks mõne otsustusvõimelisema inimese, sest teatav mentaalne ebastabiilsus Euroopa Parlamendis ei ole vahest nii ohtlik,» märkis ta.

Võimalikuks uueks välisministriks pakkus Gräzin esmalt iseennast. Hiljem nimetas ta võimalike kandidaatidena Pentus-Rosimannust ja riigikokku kuuluvat kunagist kaitseministrit Margus Hansonit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles