Süürias end Islamiriigiks nimetava sunniitliku äärmusrühmitusega võitlejaist on silmatorkavaimad ilmselt kurdi naisvõitlejad – fotodel pea eranditult kaunid naised, kes teevad islamistide elu kibedaks ning võtavad väidetavalt neilt ka võimaluse pärast surma paradiisi jõuda. Süüria kurdide ridades võitleb teadaolevalt kuni 15 000 naist – 35 protsenti kõigist kurdide omakaitsevägede võitlejaist.
Mõned neist on meedias saavutanud suisa poolmüütilise staatuse. Üks blond kaunitar, tuntud kui Kobane Ingel või Rehana, on väidetavalt tapnud üle saja islamisti, ning mõned nädalad tagasi valutati südant tema enda saatuse pärast – niinimetatud pühasõdalased olevat tal pea maha raiunud.
Selgus siiski, et see kõik ei vasta ilmselt tõele. Rootsi fotograaf, kes viibis vabatahtlike kogunemisel, kus naine fotole jäädvustati, kinnitas BBC-le, et tõenäoliselt naine eesliinil ei võitle ning täidab oma ülesandeid kuskil politseijõudude ridades. Ka nimi Rehana ei ole tüüpiline kurdi nimi ning lisati fotole tõenäoliselt kuskil internetiavarustes.
Kurdi aktivist ja blogija Ruwayda Mustafah kinnitab aga, et iseenesest näitab väljamõeldud naise loo populaarsus, et see, mida ta sümboliseerib, läheb maailmale korda. «Kõik, kes on tema tegelaskujuga kohtunud, imetlevad teda,» kirjutab Mustafah, «ta sümboliseerib naiste ja meeste ühist võitlust piirkonnas võimutseva barbaarse jõuga.»
Üle kuue nädala on Süüria piirilinnas Kobanes olnud ISi äärmuslaste vastase võitluse kese. Linn asub korraga mugavalt ja ähvardavalt Türgi piiri ääres, nii lähedal, et ajakirjanikud, huvilised ja kaasaelajad saavad istuda Türgis küngastel ja jälgida linna kohal sooritatavaid rahvusvahelise koalitsiooni õhurünnakuid.
Äärmuslasi hoiavad tagasi siiski aga eelkõige neist enim ohustatud kurdid ning võitlus on niivõrd äge, et Süüria kurdide komandör Polat Can on kinnitanud, et vajadusel korratakse Kobanes Stalingradi. Sama kujundit jätkab ka ajakirja The Economist selle nädala number, kus nenditakse, et ehkki Kobane ei pruugi tegelikult olla Stalingradiga võrreldav, on sellel äärmiselt oluline sümboolne roll ja kaotus seal annaks ISi äärmuslastele tugeva psühholoogilise löögi.
Psühholoogilise mõjutusvahendina on Kobanes esile tõusnud ka kurditarid, kes võitlevad õlg õla kõrval oma meessoost rahvuskaaslastega. Väidetavalt lubas näiteks Iraagi kurdide armee Pešmerga naised eesliinile võitlema alles pärast seda, kui sai aru, et Islamiriigi niinimetatud pühasõdalastele ei mõju mitte ainult nende teele saadetud kuulid, vaid juba lihtsalt fakt, et tegemist on naistega. Naise käe läbi surres jäävat saavutamata ühe äärmusliku džihadisti edasiviiv unelm – jõuda märtrina paradiisi.
Naisi ei saa võitluses Islamiriigiga aga kindlasti taandada vaid psühholoogiliseks heidutuseks või sõja kauniks reklaamnäoks, ehkki ajakirjanduses ringlevad fotod rohelistes tunkedes tõmmudest iludustest on äärmiselt pilkupüüdvad.
Neil on oma missioon ja oma poliitiline agenda. See on neist paljudele ka võitlus sotsiaalsete normidega, võimalus elada senisest oluliselt vabamat elu ja samal ajal võidelda veelgi äärmuslikumate normide kehtestajatega. «Me peame näitama, et oleme erinevad ISist, nemad ei laseks kunagi naistel võidelda,» on rääkinud kurdi Pešmerga naiskolonel Vian Pendwi.
Süüria kurdide rahvakaitseüksuse juurde tekkis eraldi naiste omakaitseüksus (kurdi keeles Yekîneyên Parastina Jinê – YPJ) just Islamiriigi äärmuslaste vastases võitluses, ehkki naisi on kurdi võitlejate ridades olnud varemgi ja seda ka Iraagi kurdide armees Pešmergas. Türgis terroristlikuks rühmituseks kuulutatud Kurdistani Tööpartei (PKK) liikmetest on sealjuures enam kui pooled naised ning kurditarid võitlevad ka selles rühmituses.
Peamiselt Türgis, Süürias, Iraagis ja Iraanis elavate kurdide elukorraldus ei ole sealjuures teistest sama piirkonna rahvastest oluliselt võrdsuselembesem – ka nemad elavad patriarhaalses ühiskonnas ning mehed, kelle kõrval võideldakse, ei pruugi sugugi rõõmustada naisi lahinguväljal kohates.
Erinevalt koheldakse naisi ja mehi ka sõjavangidena ning vangistusest naastes – ehkki ka meestel on oht langeda vägistamise ohvriks, on see naistel oluliselt suurem ning ka kurdid seostavad naise au jätkuvalt tema puutumatusega.
Kurdide veebiajakirjas Kurdish Question räägivad YPJ võitlejad Destan ja Berfin, et enne armeega liitumist elasid nad kodus nelja seina vahel. «Ma ei uskunud varem, et mehed ja naised võivad olla võrdsed. Meie peres oli mees alati juht ning see oli tavaline. Siin olen ma aru saanud, et see ei ole paratamatus,» ütles üks neist.
ISiga võitlemine on nende ja nende kaasvõitlejatest naiste jaoks aga oluline põhjusel, et selline võrdsus võiks saada osaks igapäevaelust. Džihadistid püüavad kehtestada maailmakorda, kus kõik inimõigused on veelgi enam alla surutud ja naist ei kohelda inimväärselt.