Uut tüüpi kiiruskaameraid lähiajal maanteede äärde ei tule

Ardusse paigutatud kiiruskaamera peamine erinevus võrreldes kasutusel olevate kaameratega on see, et selle laserskanner asub umbes kolme meetri kõrgusel. Foto: Tairo Lutter

Maanteeamet lõpetas Tallinna-Tartu maanteel Ardusse paigaldatud uut tüüpi kiiruskaamera testimise ja saatis selle Saksamaale tootjafirmale tagasi, praegu ei plaani amet selliseid kaameraid kasutusele võtta.

Maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu ütles Postimehele, et sellised kiiruskaamerad ei ole veel kasutusvalmis, kuna seadmel puudub tüübikinnitus.

«Uue kiirusmõõtesüsteemi kasutuselevõtmise eelduseks liiklusjärelevalves on põhjaliku tüübikatsetuse protsessi läbimine mõnes Euroopa riiklikus metroloogiaasutuses. See omakorda on eelduseks Eesti siseriikliku tüübikinnitustunnistuse taotlemiseks,» sõnas Kasesalu.

Saksamaa firma Vitronicu kaamera testimine ei läinud maanteeametile midagi maksma, kuna tegemist oli arendusjärgus kiiruskaamera testiga.

Maanteeamet ning politsei- ja piirivalveamet ei kogunud testkaamera salvestisi ning pärast testperioodi lõppu kustutati kõik salvestised. Kiiruskaamera testimise tehnilise poole eest hoolitses Eestis AS Alarmtec. Ettevõtte juhataja Andrus Pukk ütles Postimehele, et ka Alarmtecil ei ole testperioodi statistilisi näitajaid.

Maanteeamet paigaldas Harjumaale Ardusse testimiseks uut tüüpi kiiruskaamera 1. augustil. Testkaamera asus Ardus Tallinna suunas sõites paremal teepoolel, aparaat mõõtis möödasõitvate autode kiirust mõlemas sõidusuunas. Lubatud sõidukiirust ületavad autojuhid selle kaamera andmete alusel trahviteadet ei saanud.

Maanteeameti liikluskorralduse osakonna peaspetsialist Siim Vaikmaa on Postimehele öelnud, et uut tüüpi kaamera kasutab juba praegu Eesti teede äärde paigaldatud kaameratele sarnast laseril põhinevat mõõtetehnoloogiat. Peamine erinevus kasutusel olevate kaameratega on see, et laserskänner on paigutatud umbes kolme meetri kõrgusele. Kuna tegemist on alles arendusjärgus uue süsteemi testiga, siis ei ole võimalik täpsemaid tehnilisi parameetreid välja tuua.

Praegu Eestis kasutusel olevad kiiruskaamerad annavad autojuhile rikkumisest teada punase sähvatusega, kui kaamera teeb kiirust ületavast autost pilti. Uut tüüpi testimisel olnud kiiruskaamera pildistamisel välku ei kasuta. Ardusse paigaldatud testkaamera välguseadmel kasutati silmale nähtamatut infrapunafiltrit, et mitte häirida välkumisega liiklejaid.

Maanteeamet paigaldas esimesed kiiruskaamerad testimiseks Eesti teedele 2009. aasta novembris.  Esimesed kaamerad alustasid Tallinna-Tartu maanteel pärast testperioodi tööd 10. mail 2010. Praeguseks on Eesti seitsmele maanteele paigaldatud 53 kiirusemõõtekabiini ja 35 kiiruskaamerat, mida aeg-ajalt ümber paigutatakse. 2013. aastal saatis politsei hoiatustrahvid 60 696 kiiruskaamera ette jäänud autojuhile.