Uues kaitseväeseaduses ette nähtud ajateenistusse kutsumise piirvanuse tõstmine saadab kaitseministeeriumi hinnangul kõrvalehoidjatele selge signaali, et ajateenistusse asumist ei ole enam mõtet pidevalt edasi lükata.
Piirvanuse tõstmine mõjutab ajateenistusest kõrvale hiilijaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Piirvanuse tõstmine omab teatavat ennetavat ja psühholoogilist mõju nende kutsealuste suhtes, kellel seni on olnud halb komme erinevatel ettekäänetel oma ajateenistuse alustamist pidevalt edasi lükata, lootuses, et nad ületavad enne ajateenistusse kutsumist senise piirvanuse,» selgitas seaduse välja töötamist juhtinud kapten Ants Torim.
Tema sõnul soovis ministeerium seadusemuudatusega anda mõnedele kutsealustele selge signaali, et ajateenistusse asumist ei ole enam mõtet pidevalt edasi lükata, kuna tegemist on elementaarse kodanikukohusega, mis tuleb varem või hiljem nii kui nii täita.
«Eelkõige on ajateenistuse läbimine kohe pärast keskhariduse omandamist kõige mugavam just ajateenija enda jaoks - sellises vanuses ei ole inimene ennast sidunud kõrghariduse omandamisega, kindla töökohaga, perekonna ega maksmist vajavate laenude ja liisingutega,» rääkis Torim.
Tema sõnul on kaitseväe jaoks kõige perspektiivikamad just need ajateenijad, kes pole ennast veel mõne tsiviileriala või -töökohaga sidunud. Neid saab väljaõpetamise kõrval ajateenistusest elukutseliseks kaitseväelaseks värvata.
Torimi hinnangul ei tohiks antud seadusemuudatus praktikas ajateenijate keskmisele vanusele siiski erilist mõju avaldada. «Me oleme nii täna kui ka tulevikus huvitatud eelkõige sellest, et kutsealused läbiksid ajateenistuse võimalikult noorelt, ideaalis kohe pärast keskkooli lõpetamist. 28-, 29- ja 30-aastased ajateenijad jääksid ka tulevikus harvaks erandiks, mitte reegliks, nii nagu seda täna on 27-aastased ajateenijad,» ütles ta.
Kaitseväe eelmise, 2009-2010. aasta väljaõppetsükli keskpaigas (2009. aasta 1. detsembri seisuga) oli teenistuses olevast 2608 ajateenijast üle 25-aastaseid kokku vaid 50. See tähendab, et jõustumise korral oleks seadusemuudatuse läbi vahetult mõjutatud ajateenijate arv mõõdetav vaid kümnetes.
Torimi sõnul ei tähenda see kindlasti seda, et kaitsevägi poleks huvitatud juba omandatud kõrghariduse ja elukogemusega inimestest. Neid nähakse eelistatuna eelkõige elukutseliste kaitseväelastena, mitte ajateenijatena.
Selliste inimeste jaoks alustas sellest aastast Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes tööd 1-aastane maaväe nooremohvitseri kursus nendele ajateenistuse läbinutele, kellel juba on omandatud kõrgharidus.
«Tegemist on eelkõige ennetava ja tagavara-muudatusega, mis tagab meile tulevikus piisava paindlikkuse riigi juhtkonna poolt seatud eesmärkide täitmisel ning ajateenijate keskmine vanus peaks ka edaspidi jääma praegusele tasemele,» rääkis Torim.
Vastavalt sõjalise kaitse arengukavale aastateks 2009-2018 tuleb iga-aastaselt vajaliku arvu reservüksuste väljaõpetamiseks ajateenistusse võtta 2500-3000 kutsealust. Paraku hakkavad 1990. aastate iibelanguse tagajärjel lähi-aastatel järsult vähenema teenistuskõlbulike noormeeste aastakäigud, mistõttu leevendatakse ühelt poolt seniseid üsna rangeid tervisenõudeid ning teisalt tekitatakse igaks juhuks täiendav valikuväli läbi ajateenistuse kutsumise piirvanuse tõstmise.