Mida me näeme viimase kahe päeva uudistest ja rindekaardilt on see, et aktiivne lahingutegevus on käimas kogu rindejoone ulatuses.
Igor Taro Ukraina päevik: 06.11
7. november 2014, 11:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rutiinsed tulelöögid ukrainlaste positsioonidele on asendumast terroristide diversioonisalkade rünnakutega. Väga suur tõenäosus on, et see viib lõpuks ka laiaulatuslikuma ründetegevuseni.
Volnovaha kandis, millest eelmine kord kirjutasin seoses Donetski oblasti lõunaosas asuva sadamalinna Mariupoliga, on ukrainlased korduvalt sattunud vastamisi venelaste luureüksustega. Mõnda on neutraliseeritud (suured kaotused, mis sunnivad taganema mindud teed) ja mõned ka hävitatud (suurem osa koosseisust lahingus tapetud, mõned haavatud sõjavangi võetud).
Vene sõjaväelasi seal ikka liigub - on nad siis «vabatahtlikud» või «puhkusel», aga pidevalt jääb Ukraina armeele kätte mõni vene sõjaväepiletiga tegelane. Viimati on kõneldud uute kahuriüksuste saabumisest, mis peaks olema komplekteeritud elukutselistega. Suurtükivägi nõuabki suurt täpsust ja vilumust ning sinna juba suvalisi kaltsakaid ligi ei lasta.
Donetski lennujaama pommitavad haubitsad
Alles eile oli uute 122mm D-30 ja 152mm iseliikuvate MSTA haubitsate saabumine luureinfo tasemel, täna sai Donetski lennujaam juba iseliikuvatest tulelööke. Need on päris suured jurakad ning jäävad tiheasustuse piirkonnas ikkagi silma.
Eile oli Donetskis kurb juhtum, kus rakett tabas koolimaja õue ja paar noorukit sai surma, mõned haavata. See, et lennujaama kaitsev Ukraina armee lihtsalt kesklinna huupi pommitab, on väheusutav. Selgitan, miks. Kaitses oleva poole taktika näeb ette kaudtule kasutamist äärmiselt täpselt, konkreetsete sihtmärkide kaupa. Sellises kohas, nagu see lennujaam, on need korduvalt sisselastud ja välja rihitud. See tähendab, et iga konkreetne miinipilduja ja kahuritoru katab üht kindlat punkti. Kui sinna punkti ilmub vastase üksus või tehnika, teeb see toru häält ja vastane on hävitatud. Lihtsalt suvaliselt huupi laskmine ei anna tulemust.
Vastupidiselt sellele kasutab ründav pool seal aktiivselt raketiheitjaid (Grad), mis paraku ei ole täpsed, vaid katavad korraga suuremat ala. Seetõttu saavad Donetski põhjaosa linnakvartalid pidevalt n.ö kaasnevaid tabamusi. Ikka läheb mõni rakett servast kuskile maja pihta. Kuigi, ega pole välistatud, et ka ukrainlaste kaudtuli võib tabada tsiviilobjekte ja inimesi. Lihtsalt just seal Donetskis ja just selle lennujaama kaitsmisega seoses ei paista see eriti loogiline.
Ja seda muidugi ka, et lennujaamas ja lennuväljal pole ühtki ukrainlaste jämedat toru. Need asuvad äärelinnades mitme kilomeetri kaugusel. Ukraina pool teatab, et temal on mürsu trajektoor teada ja see tuli terroristide kontrollitavalt alalt. Vahet pole, kumb pool selle välja lasi, sõda on kole ja selle ohvriks langevad tihtipeale süütud ning asjasse mittepuutuvad inimesed.
Kogu rindejoone ulatuses aktiviseerunud terrroristide tegevuse eesmärgiks võib olla kompida ukrainlaste kaitseliini ja leida nõrku kohti. Nüüd on kuulda olnud lahingutegevusest Horlivka, Debaltseve, Popasna ja Stahhanovi kandis. Samuti põhjarindel Štšastja ümbruses ja Hirske-Luganski maantee serval olevates külades. Seda teed kasakad jätkuvat hoiavad tule all.
Ukraina üksused sealseid kontrollposte jätta ei saa, kuna see tähendaks kohe terve rea asulate loovutamist, mis asuvad maantee ja Põhja-Donetsi jõe vahel. Ukraina armee on mõnes kohas paigaldanud ka potoonsildu, et tagada vajadusel varuväljapääs või kompenseerida terroristide poolt sildade õhkulaskmisest tingitud logistilisi probleeme.
Štšastja ümbruse mõjutamine venelaste kaudtulega on läinud intensiivsemaks ja laiemaks - ukrainlaste teatel on hakatud tulega katma ka juurdepääsuteid, aga see on pisut enesehävitusliku iseloomuga tegevus, kuna siis ei saa soojuselektrijaamale kütet transportida. Terroristid jäävad ju samuti voolust ilma. Võibolla üritavad nad niimoodi ukrainlasi kuidagi välja suruda.
Pensione makstakse, aga okupantidele sularaha ei anta
Üldjoontes on olukord terrorivastase operatsiooni piirkonnas kujunemas selliselt, et Ukraina keskvalitsus on seda piirkonda isoleerimas nii füüsiliselt kui majanduslikult. Seal on kehtestatud passikontroll ning valitsuse teatel ei laeku sinna riigieelarvest enam ühtegi kopikat, kuni piirkond on vene okupatsiooni all. Pensionide arvestamine jätkub, aga neid saab kätte Ukraina võimude kontrolli all oleval alal, okupantidele sularaha ei saadeta.
Hetkel on veel õhus küsimus, kas Ukraina jätkab piirkondade varustamist elektri ja gaasiga. Humanitaarsetel kaalutlustel pole seni energiatarneid katkestatud, kuna kannataksid kõik seal olude sunnil elavad Ukraina kodanikud. Põhimõtteliselt läbib sõjapiirkonda üks suurem Venemaa põhja-lõuna suunaline gaasijuhe, mis varustab venelaste Musta mere äärset piirkonda. Mujale Ukrainasse tuleb gaas läbi teiste oblastite.
Ukraina valitsus teatas ka, et ei hakka kivisütt terroristidelt ostma. Ostetakse võimalusel riigifirmade käest, aga seal käib massiline kivisöe varastamine praegu ja väljavedu Venemaale, mida on OSCE ka kinnitanud. Ega see Novorossija projekt olnudki muud, kui üks rahvusvahelises mastaabis sajandi rööv, lihtsalt selle ulatus on olude sunnil nüüd väiksemaks jäänud.