President Toomas Hendrik Ilves ütles ajalehele Tagesspiegel antud intervjuus, et väide, nagu peaksime sanktsioone Venemaa suhtes leevendama, näitab täielikku teadmatust olukorra suhtes.
Ilves Saksa ajalehele: oleme palju suuremates raskustes, kui tunnistame
7. november 2014, 12:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilvese hinnangul ei ole lääs Krimmi annekteerimisele Venemaa poolt õigesti reageerinud. «Venemaa hävitas sellega Euroopa julgeolekuolukorra. Aga mitmed riigid ei ole olukorra tõsidusest üldse aru saanud,» tõdes Ilves ühele tuntumale Saksa väljaandele. «Selle asemel oli väike tüli selle üle, kas neid või teisi inimesi sanktsioonide nimekirja panna. Niipea kui me aktsepteerime, et piire saab etniliste kriteeriumide alusel muuta, oleme tagasi 1938. aasta Sudeedimaa juures,» lisas ta.
«Me oleme palju suuremates raskustes, kui me tunnistame. Kui keegi ütleb, et me peaksime sanktsioone leevendama, sest Putin veidi vähem agressiivset tooni kasutab, näitab see täielikku teadmatust olukorra suhtes,» sõnas Ilves. «Me ei tohi paari euro pärast hävitada Euroopa julgeolekuolukorra alust, mis on püsinud aastast 1945.»
Ilvese hinnangul soovivad mõned liikmesriigid sanktsioone leevendada. «Kuid viimase pooleteise nädala jooksul oleme me näinud suuremaid sõjavarustuse ja vägede liikumist üle piiri Ida-Ukrainasse. See on murettekitav,» sõnas Ilves. Ukraina konflikt võib Ilvese hinnangul kesta isegi mitte kuid või aastaid, vaid aastakümneid. «70 aastat vana julgeolekuarhitektuur on hävitatud. Minu mure on, et see oli algusest peale ette kavatsetud.»
Küsimusele, kas Euroopa Liidu välispoliitika juhi Federica Mogerini kahtlused Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide efektiivsuse osas võib tähendada esimest sammu Euroopa sanktsioonipoliitika muutmisel, vastas Ilves eitavalt. «Ma ei arva, et Mogherini kogemused Venemaaga piisavad on,» ütles ta. Ilvese sõnul näitab kõik, et just finantssanktsioonid hakkavad järgmise aasta teises pooles mõju avaldama. «Kui me ütleksime, et võtame sanktsioonid tagasi ja Venemaa jätab Krimmi endale, oleksime me sõjalise jõuga piiri muutmise heaks kiitnud. Mis oleks siis järgmine samm? Kui me oma põhimõtetest kinni ei pea, võib see olla Euroopa lõpp,» sõnas Ilves.