Kalapüügitasud jäävad suuresti samaks

Marian Männi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalamees Pärnu jõel.
Kalamees Pärnu jõel. Foto: Ants Liigus / Postimees

Valitsus kiitis heaks 2015. aastal kehtima hakkavad kutselise kalapüügiõiguse tasumäärad, mis jäävad tänavusega võrreldes suures osas samale tasemele.

«Üldiselt võib öelda, et kalavarude seisund on mitmel pool paranemas ja seda näitavad ka püügimahtude suurenemised,» ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus keskkonnaministeeriumi pressiesindaja vahendusel. Nagu ikka, sõltuvad kalapüügitasud eelmise aasta püügistatistikast ja tasude tõus on tuleneb suurenenud saakidest.

«Suures osas jäävad kõige enam kasutatavate püügivahendite, nagu nakkevõrgud, mõrrad ja kastmõrrad, järgmise aasta tasud võrreldes tänavusega samale tasemele, kuid mõnel juhul tasud tõusevad.»

Rannikumere piirkonnas eri loetelus olevast 42 püügivahendist 18 juhul on püügiõiguse tasud tõusnud. Ülejäänute osas jääb tasu samaks või isegi langeb.

Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel langevad mõrdade tasud, nii avavee kui mõrrajadade, samuti põhjanooda tasu. Angerjaveekogudel nagu Võrtsjärv, Kuremaa, Saadjärv, Kaiavere, Vagula langevad nii mõrdade, kui nakkevõrkude tasud. Merel langevad kastmõrra tasud Pärnumaal, Läänemaal, Hiiumaal. Samuti langeb Pärnumaal nakkevõrgutasu. Avavee ja ääremõrdade tasud langevad Ida- ja Lääne-Virumaal.

Mõnede püügivahendite puhul püügiõiguse tasu aga tõuseb. Näiteks tõuseb kastmõrra kasutamise tasumäär Ida-Viru maakonnas seniselt 60,34 eurolt 95,04 euroni. Teisteks suuremate tasu tõusudega püügivahenditeks on ääremõrrad Pärnumaal, avaveemõrrad Läänemaal ja põhjanoot Saaremaal, vastavalt 66,77 eurolt  107,82 euroni, 5,91 eurolt 49,28 euroni ja 66,30 eurolt 105,60 euroni. Teiste vahendite osas on tasude tõus väiksem.

Uuendusena jagatakse järgmise aasta püügivõimalused välja maakondadele ka veealade kaupa. Valitsus määrab mereala püügiruutudeks, mis arvestab ka maakonnapiire. Maakondade piirialadele jäävad ruudud on arvestatud mõlema maakonna nimistusse. Muudatuse tingis olukord, kus ühele maakonnale eraldatud püügivahenditega sai püüda teise maakonna rannaga piirnevale veealale, mis omakorda ohustas paikse eluviisiga rannikumere kalade varusid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles