Inge Ojala: suvi on «riskilapsele» väga raske aeg

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästearmeelane Inge Ojala õhutab kõiki hättasattunud peresid oma muredes abi otsima.
Päästearmeelane Inge Ojala õhutab kõiki hättasattunud peresid oma muredes abi otsima. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

«Suvine koolivaheaeg on raskes majanduslikus olukorras peredele väga raske aeg: pole koolitoitu, mis paljudele lastele oli päevas ainsaks võimaluseks saada sooja sööki, vanematel puudub raha laste vaba aja sisustamiseks,» ütles aastaid Tallinnas Peeteli koguduses ja Päästearmees nn riskilastega tegelenud Inge Ojala.

«Näen seda, mis juhtub, kui lastel on käes volilt vaba aega, omaenda laste pealt. Lastele tuleb pidevalt tegevust anda ja nende jaoks peab alati jätkuma tähelepanu,» ütles koos abikaasaga lastekodust korraga neli last – viieaastased kaksikud, kolmeaastase ja aastase-kõik õed- kasvatada võtnud Ojala. «Vaesematel peredel pole aga lihtsalt võimalusi laste suvise koolivaheaja sisustamiseks. Kõik ju maksab - piletid lasteüritustele, lõbustusparkidesse, kinno või loomaaeda. Nii need lapsed hulguvadki päevad läbi kampades. Aga kampades tehakse alati rohkem lollusi kui üksinda,» nentis ta.

«Kui veel Tallinnas riskilastega tegelesin,sõitsime alati suveks pealinnast ära Saaremaale. Laager kestis meil tervenisti kolm kuud, kasvatajad vaheldusid. Pidevalt ei toimunudki mingeid tegevusi, lapsed võisid näiteks raamatut lugeda või metsas jalutada. Aga lapsed olid linna ahvatlustest eemal, me teadsime alati, kus keegi parajasti viibis ja lapsed said iga päev korralikult süüa.»

Alates tänavu juulist juhib Inge Ojala päästeameti Võru korpuses sotsiaaltööd. «Võrus on vaesus suurem kui Tallinnas, kuid inimesed elavad kogukonnas, hättasattunuid aidatakse. Tallinnas on vaesusesse langenud noorte järgmine samm tihti kuritegevus, kuid Võrus mitte. Siin on elu palju turvalisem ja kuritegevust vähem. Aga eks tegelik töö algabki meil sügisel,» ennustas ta.

Kuidas saaksid vähekindlustatud pered oma lastele augustikuuks siiski tegevust leida? «Keegi ei tohiks häbeneda abi küsida. Kindlasti tasuks pöörduda oma kodukohajärgsesse lasterikaste perede liidu või ühingu poole. Ja kiriku poole. Vahet pole, on nad metodistid, baptistid või nelipühilased. Kõik kirikud on ikkagi inimeste abistamiseks loodud,» nentis Ojala.

Paljud raskustessesattunud lastega pered ei julge või ei taha abi saamiseks sotsiaaltöötajate poole pöörduda, tõdes ka Tallinna abilinnapea Merike Martinson.

«See on mõneti mõistetav, kuid lapsevanematel tuleks oma tühja kõhtu kannatavate laste peale mõeldes uhkus alla suruda,» ütles Martinson. «Probleemidel süveneda laskmise asemel tuleks võimalikult vara abi paluda, sotsiaaltöötajad ongi ju ametisse seatud hädasolijate abistamiseks ja majanduslik kitsikus ei tohiks olla mitte kellegi jaoks häbiasi.»

Puudustkannatavate perede laste suvekuudel sooja söögiga kindlustamiseks ellu kutsutud  heategevusprojekti «Suvesupp» korraldajate kinnitusel on abivajajaid üha juurde tulnud, mis on praegust majandusolukorda arvestades igati mõistetav.

Projekt käivitus juunis Tallinna linna toel ja organisatsiooni Nõmme Lastekaitse Liit eestvedamisel. 

Projekti raames toitlustatakse neljas Tallinna linnaosas suvekuudel iga päev kuni 100 last. Selleks otstarbeks eraldati linnavalitsuse reservfondist 100 000 krooni.  

Projekti raames loodi linnaosade kaasabil kohad, kus vähekindlustatud perede lapsed saavad kolme vaheajakuu jooksul tööpäeviti korra päevas sooja einet süüa. Selleks otstarbeks on kohandatud mõned noortekeskused ja sotsiaalkeskused. Samuti on projekti raames töötavate vabatahtlike abiga mõnekümnele perele ka toiduportsjonid koju kätte toimetatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles