«Abivajajate sihtrühma on lisandunud sellised pered, kus mõlemad vanemad käivad küll tööl, kuid kogu sissetulek läheb laenude tagasimakseteks, abi on aga piinlik küsida,» nentis Nõmme Lastekaitse Liidu juhatuse esimees Kärt Mere.
Uus rühm riskilapsi tuleb end lõhki laenanud peredest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Projekti «Suvesupp» jaoks, mille raames toidame suvevaheajal vähekindlustatud perede lapsi, otsisime abivajajad ise,» rääkis Mere. «Linnaosade valitsused ei saanud ega tohtinudki meile oma abivajajate nimekirju saata. Mingid andmed siiski saime. Mõnes mõttes see ise abivajajate otsimine oligi hea, sest linnaosade valitsustel on andmed vaid toimetulekutoetusi saavate perede kohta. Meil aga tuli oma andmebaasi koostades päevavalgele selliseid peresid, kes maadlevad täpselt samasuguste majanduslike probleemidega,» kirjeldas ta.
Tüüpilised on Mere sõnul pered, kus küll mõlematel vanematel on töökoht, kuid kogu sissetulek läheb laenude ja liisingute maksmiseks ja isegi toidule ei jää enam raha. «Aga abi küsima minna on sellistel peredel piinlik. See piinlikkus ja oma probleemidega üksi olemine on suur probleem,» tunnistas Mere.
Teine osa probleemseid peresid on tema sõnul aga niivõrd heitunud, et laste heaolu neile enam korda ei lähegi. «Ei kõla küll ilusasti, kuid sellistes peredes on alkoholi tarbimine muutunud tähtsamaks kui laste heaolu. Vanemakohustusi ei suudeta enam täita. Sellised pered võiksid küll rohkem olla sotsiaaltöötajate huvisfääris, lastega peredel võiksid küll olla tugiisikud,» nentis ta.
Sel suvel on Mere jutu järgi vajadus tasuta toidujagamise järele suur. «Ka kõige tavalisemad pered, kes laenukoorma all ägavad, on mures,et kas suudavad oma lastele anda sellist toitu, et kasvav organism saaks sellest kõike vajalikku,» nentis ta.
Kuidas aga panna abivajajaid piinlikkusest üle saama? Mere sõnul on oluline, et ettevõtmist ei nimetataks supiköögiks. «Meie nimetame seda projektiks «Kõht täis, meel rõõmus!» Laps peaks sööma tulema kerge südamega, et sel ettevõtmisel ei oleks niisugust halba maiku juures,» ütles Mere.
Värske uuringu «Koolikeskkond noorte ja lapsevanemate hinnangutes» järgi on 45 protsenti õpilastest riskilapsed, kellel on olulisi probleeme, mis on seotud kas õppimisega, põhjuseta puudumisega ning konfliktidega koolis või kodus.
Suurim probleem on riskilaste jaoks raskused õppimisega ja halvad hinded. 42 protsenti riskilastest ei saa õppimisega hakkama. Tähtsuselt teine probleem on konfliktid õpetajatega, mis kerkib esile pea iga kolmanda riskilapse puhul.
Kodus on suurimaks probleemiks iga neljanda riskilapse jaoks tülid emaga, iga seitsmes muretseb tülide pärast teiste pereliikmete või isaga. 20 protsenti riskilastest peab probleemiks vanemate omavahelisi konflikte.
Uuring näitas, et riskilapseks kasvamise tõenäosus on suurem neis peredes, kus vanemad on lahutatud. Neis peredes on riskilaste osakaal üle kahe korra suurem.
Riskiõpilastest elab iga kuues ebasõbralikus ja närvilises koduses keskkonnas ja vaid igal viiendal on väga sõbralik ja heatahtlik õhkkond kodus.