Koolilapse tuba

Tiina Kolk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Liis Treimann

Voodi, kirjutuslaud ja tool, raamaturiiul ja laualamp – kõik need kuuluvad koolilapse tuppa. Viimsi keskkooli uue hoone huvitava interjööri autorid sisearhitektid Kristi Lents ja Hannelore Kääramees annavad nõu, kuidas kujundada meeleolukat ja hästi toimivat koolilapse tuba.

Sisearhitektide sõnul tasub lastetubades eelistada tervislikke ja looduslikke materjale: värve, pabertapeeti, puitpõrandaid või naturaalset linoleumi, puuvillaseid ja linaseid tekstiile, mis kõik muudavad ruumi õdusamaks.


Puitpõrandad loovad hubase meeleolu ja on jala all soojad. Seevastu laminaatkatte saab kätte soodsa hinnaga, kuid see on ebameeldivalt libe, kõle ja külma pinnaga.
Toale saab isikupära ja hubasust kindlasti lisada näiteks kodumaiste kaltsuvaipadega. Looduslikke materjale peaks eelistama juba seetõttu, et lastel esineb tänapäeval rohkelt allergiat.


«Mina kleebiksin seina tapeedi, sest mustrite ja toonide valik on väga lai,» mainib Lents. «Tapeet lisab toale hubasust. Lisaks on saadaval vahvaid kleebismustreid, mida saab kanda kas tapeetkattele või otse värvseinale.»


Kääramees hindab samuti tapeedi hubasust, ent leiab, et energilisele algklasside poisile sobivad ehk paremini värvitud seinad. «Samuti teismelistele, kelle meeleolud ja soovid muutuvad kiiresti – igal suvel võib ju pinnad uuesti toonida,» lisab ta. «Ka postrimaaniat on värvitud seintega kergem üle elada.»


Praegu on väga populaarsed tahvelvärviga meelespead, kuhu mugav teateid jätta. Samuti võib kasutada magnetvärvi, mis kantakse kas tapeedi või lõppviimistluse värvikihi alla. Sellisele pinnale saab magnetiga kinnitada fotosid, märkmeid või joonistusi. Magnetvärvi pind ei pea olema suur ja selle võiks piirata näiteks ruumi sobiva pildiraamiga.


Kardinate vajadus oleneb sellest, millisesse ilmakaarde aknad avanevad. Suure klaaspinna puhul võib paigaldada õhukese ruloo, mis püüab kinni intensiivse keskpäevapäikese.


«Kui keskkond nõuab aknakatet, kasutaksin tavapärast kergkardina ja külgkardina lahendust,» räägib Lents. «Tegu on ju ikkagi lastega, kelle ruumile lisavad lõbusad ja värvilised aknakatted sära ja tekstiil hubasust. Igasugused riba- ja lamellkardinad muudavad toa liiga büroolikuks ega ole lapse toale kohased.»
Kogu sisustus peaks olema koolijütsidele mugav ja nende huvialasid soosiv.

Laud


«Puidust laud on koolilapsele kõige sõbralikum, ka muutub elu, mis puidupinnale jääb, aastatega ajalooks – värvilaigud, kriipsud, sirkliringid, valemikatked märgivad seiku 12-aastaselt kooliteelt,» kõneleb Kääramees, kelle kodus täidab tindiplekiline, enam kui 40 aasta vanune kirjutuslaud, millel on kirjas nii tema isa kui ka ta enda koolilood, nüüd külaliste söögilaua ülesannet.

Kellel aga vana väärikat kirjutuslauda pole, võib uut valides otsustada väga vastupidava, kõrglaminaatkattega või lihtsa lakitud pinnaga naturaalse kasevineerlauaplaadi kasuks. Materjali valik ja laua vorm peab lähtuma ennekõike ruumist endast ja näost, mida sellele anda tahetakse.


Koolilapse laua juures polegi materjal kõige määravam, pigem see, kuidas selle taga istuda saab: kas tooli ja tööpinna kõrgus on lapsele õiged. Algklassilastele on väga hea laud, mille kõrgust saab kasvu järgi reguleerida. «Paraku pole nende laudade välimus funktsionaalsusele järele jõudnud, nii et need mõjuvad pisut hirmutavalt,» nendib Lents.


Väiksematele koolilastele meeldivad tihti komplektid, kus nari all on kirjutuslaud ja riidekapp ning voodisse pääseb treppi või redelit mööda. Sellise mööbliga, mis paikneb ruumi ühes nurgas, jääb tuppa palju mängumaad.

Tool
Et tool mõjutab nii kasvava lapse rühti kui ka oskust õigesti istuda, tuleb seda valida väga hoolikalt.


«Mina jääksin kodus truuks kõige tavalisemale kirjutuslauatoolile, hoolimata sellest, et laual on koha sisse võtnud ka arvuti,» ütleb Lents.

«Alg- ja põhikoolis pole arvutis kodutööde tegemise aeg kuigi pikk ja sestap saab läbi rataste ja reguleeritava kõrgusega toolita, mis pealegi pole eriti nägusad, ergonoomilised ega ka vastupidavad.»

Valgustus


Koolilapse toa valgustus tuleb korralikult läbi mõelda. Töökoha valgustugevus peab olema 500 luksi. Selle tagamine eeldab lisaks laualambile korralikku üldvalgust, mis võimaldab valgustada ruumi ühtlaselt.

Kohtvalgustus, mis tekitab suuri valguse ja varju kontraste, pigem väsitab lapse silma. Üldvalgustuseks sobib hästi difuusse kupliga lamp, mis kumab ühtlaselt igasse suunda, näiteks valge opaalkupliga plafoonvalgusti. Hea, kui valguse hulka saab lülitist lihtsalt muuta, sest see võimaldab ruumis meeleolu luua.


Miks on aga vaja laualampe? Et tavapäraselt paikneb valgusti keset lage, töölaua koht on aga akna all, siis langeb kunstvalgus laua ääres istujale selja tagant ja tekitab tööpinnale varje. Kõige mugavam on kindlasti liigendiga lauavalgusti, mille valguse suunda saab vastavalt vajadusele muuta.


Üks reguleeritava valgustugevusega lamp võiks olla ka voodi kõrval, sest vahel tahab laps enne magamajäämist lugeda, vahel jälle hämaruses muusikat kuulata.

Ruumiilmestajad


Koolilapse toas peaks olema piisavalt ruumi harrastustega tegelemiseks ja sõprade võõrustamiseks. Kasuks tulevad kott-toolid ja soe vaibapind, kus mõnus pikali olles raamatut lugeda või musitseerida. Väikestele lisariiulitele on hea pudi-padi ja muidu armsaid asju panna.


Väga nutika ja kasutaja fantaasialendu soosiva noorukitoa mööbli projekteerisid mõned aastad tagasi Sixten Heidmets ja Sirli Põllumäe. Aeg-ajalt täiendavad nad seda komplekti uute toodetega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles