Venemaa ja lääneriikide suhetes on sellised pinged, mida pole nähtud kogu külma sõja järgsel perioodil, rääkis Soome president Sauli Niinistö täna riigikaitsekursuste avamisel peetud kõnes.
Niinistö: Vene ja lääne suhted on külma sõja järgse aja teravaimad
Riigipea arutles Ukraina kriis mõju üle Euroopa, Soome ja Läänemere regiooni turvalisusele, vahendas Helsingin Sanomate võrguväljaanne. «Ukrainas toimuval on laiem, koguni süsteemsem mõju,» lisas ta.
«Euroopa julgeolekusüsteem ja selle põhimõtted, muu hulgas konfliktide rahumeelsest lahendamisest ning teise riigi suveräänsuse ja otsustusvabaduse austamisest, on saanud tõsiseid hoope.»
Samas ei saa rääkida, nagu oleks Läänemere regioonist endast kadumas stabiilsus. Ta ütles, et kuigi muutunud oludes tuleb kiiresti tegutseda, on tähtis ka see, mis ei muutu.
Riigipea ei rääkinud otse Soome NATO-liikmesusest, kuid kinnitas, et riigi turvalisust ehitatakse üles tervikuna.
«Terviku osadeks on muu hulgas kindel side rahvusvahelise koostööga ja seda nii Euroopa Liidu liikmena kui erinevate partnerluste ülesehitamises Rootsi, Põhjamaade ja NATOga. Tervikusse kuulub ka heanaaberlike suhete hoidmine.»
Ta arutles Ukraina konflikti puhkemise põhjuste üle ja tsiteeris õpetlikku vanasõna kasakatest, mille järgi «kasakas võtab omale selle, mis on halvasti kinnitatud».
Ukraina kriisi ja Maidani meeleavalduste taga on riiklike süsteemide korrumpeerumine, mille tõttu said paljudel ukrainlastel mõõt täis, jutustas ta. Igatsus muudatuste järele võttis suuna Euroopa Liidule ja selle pakutud assotsiatsiooni- ning vabakaubandusleppele.
«Taoline areng oli aga vastuolus sellega, kuidas Ukraina idanaaber Venemaa asju nägi ja oma huve vaagis. Moskvast vaadates paistis, et ELiga sõlmitav leping viiks Ukraina otse Euroopasse, selle ühiskondliku mudeli ning mõjutsooni poole, kuid see poleks enam Vene huvidega kooskülas.»
Kui arengud Ukrainas võtsidki sellise suuna, siis langetas Venemaa ka otsuse ja tegutsebki vastavalt sellele, ütles ta.