Valitsus ei saa kehtiva kodakondsuse seaduse järgi anda Eesti kodakondsust ka NATO riikide kaadrikaitseväelastena teeninud erusõjaväelastele.
Seadus keelab Eesti kodakondsuse ka NATO erusõjaväelastele
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
11. november 2014, 11:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodakondsuse seaduses on loetelu isikutest, kellele Eesti kodakondsuse andmine on välistatud. Muu hulgas on seaduses kirjas, et kodakondsust ei anta isikule, kes «on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud, samuti tema abikaasale, kes on saabunud Eestisse seoses sõjaväelase lähetamisega teenistusse, reservi või erru».
Siseminister Hanno Pevkur ütles Postimehele, et kodakondsuse seadus ei näe ette erisusi teiste riikide kaadrisõjaväelastele, seega ei saa valitsus kehtiva seaduse kohaselt anda kodakondsust ka NATO riikide kaadrisõjaväelastele.
Siseministri sõnul ei jõuaks praegune Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioon selle sätte muutmisega enam tegeleda ja kui peetakse vajalikuks seda sätet muuta, jäävad vaidlused arvatavasti parlamendi uuele koosseisule.
«Osa muudatusi kodakondsuse seaduse parandamiseks on hetkel riigikogu menetluses. See osa on see, milles praegu koalitsioonis oleme kokku leppinud. Muid muudatusi eeldatavalt riigikogu enne valimisi menetleda ei jõuaks,» lausus Pevkur.
Siseministri sõnul pole politsei- ja piirivalveameti andmetel olnud juhuseid, et NATO riigi kaadrikaitseväelane on taotlenud Eesti kodakondust ja see on kehtiva seaduse tõttu tagasi lükatud.
«Kui isik on teeninduses lihtsalt küsimas käinud ja talle on öeldud, et ei saa, ja ta pole avaldust esitanud, siis ei jää sellest ka märki maha ja me neid ei sellistel juhul sellest tagantjärele. Aga teadaolevalt pole selliseid juhtumeid siiski olnud,» ütles Pevkur.
Ta selgitas, et kui inimene läheb teenindusse, siis ta peab seal oma ankeedid ja andmed ära esitama.
«Kui tegemist on võõrriigi erusõjaväelasega, siis saab ametnik saab talle kohe andmete põhjal öelda, et ta ei saa ilmselt kodakondsust. Kui aga inimene soovib ikkagi sellest hoolimata kodakondsust taotleda, siis jõuab asi alati ka valitsuse korralduseni. Politsei- ja piirivalveamet ning siseministeerium ei saa ise vahepeal menetluse käigus otsustada taotluse valitsusele mitte-esitamist, kui inimene seda taotleb. Siis tuleb menetlus lõpule viia ehk viia asi valitsuse istungile ja võtta vastu valitsuse korraldus,» märkis Pevkur.
Parlament võttis kodakondsuse seaduse vastu 1994. aastal.