Maakera üks kõige rohelisem ja liigirikkam paik saab oma väetise ühest kõige elutumast paigast.
Sahara kõrbe liiv väetab Amazonase vihmametsi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
12. august 2010, 09:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljutine Londoni ülikooli uuring näitas, et Lõuna-Sahara liivas leidub palju taimedele vajalikke toitaineid, liivatolm liigub koos õhuvooludega üle Atlandi ookeani ning väetab Amazonase vihmametsi, vahendab Helsingin Sanomat väljaannet Geophysical Research Letters.
Teadlased uurisid liiva Tšaadis Sahara kõrbe äärealal Bodélé nõos. Seda nõgu peetakse maailma liivatolmu keskuseks ja sealt üles kerkivad liivapilved liiguvad kaugele teisele poole maakera.
Professor Charlie Bristow uurimisrühm tegi 2005. aastal kindlaks, et umbes 20 protsenti selle piirkonna liivast jõuab Amazonasesse.
Nüüd uuriti aga Bodélé nõo liivas sisalduvate toitainete hulka. Tulemused näitasid, et selles on palju fosforit ja rauda, mida taimed kasvamiseks vajavad.
Toitainete kõrge kontsentratsioon liivas on tingitud sellest, et Bodélé nõos asus kunagi järv ning liivas sisalduvad toitained pärinevad järves elanud organismidest.
Uurijate arvates mõjutab selle nõo liivatolm märkimisväärselt Amazonase piirkonna taimekasvu. Kuigi seal on lopsakas taimestik, on muld siiski väheviljakas, kuna paduvihmad uhuvad toitained minema.
Teadlaste sõnul on viimase 1000 aastaga Bodélé nõost kadunud neljameetrine liivakiht. Praeguse seisuga jätkuks seal liiva veel 1000 aastaks.
Liivatolmu jõudmine Amazonasesse sõltub ilmastikust. Mida kuivem on Sahara aladel, seda enam tekib liivatorme.
Kui aga Saharas sademete hulk kasvab, siis Amazonasesse jõudva toitaineterohke liiva hulk väheneb. See võib kaasa tuua vihmametsade kasvu aeglustumise.