Heategijad rõõmustavad kümnete annetuste üle kuus

Marian Männi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talvesaapad nööril.
Talvesaapad nööril. Foto: ANDREJ ISAKOVIC / AFP

Iga päev saab Kärt Kübarsepp (35) Facebookis kümneid kirju inimestelt, kellel on asju üle - lastesaapaid, miksereid, jopesid...

«Otsime ühele pisikesele preilile talvejalanõusid s 21-22.», «Soovime aidata ühte üksikema viie lapsega (poisid).» Selliseid postitusi saab lugeda sotsiaalmeedia leheküljel Do Good.

Skeem on selline: abi vajavad (peamiselt koduvägivalla eest põgenevad üksikemad ja paljulapselised pered) annavad soovist teada sotsiaaltöötajale, kes teatavad sotsiaalmeedia lehekülje loojatele, kes soovid postitatavad. Annetada saab ka niisama. Asjad viiakse siis erinevatesse turvakodudesse.

Kui kodus last kasvatavad Kübarsepp ja Laura Johanna Derkun selle lehekülje aasta tagasi lõid, ei arvanud nad, et heategijaid nii palju koguneb. Nüüd saavad nad umbes 30 kirja päevas. Enamik neist pakub abi, mõned paluvad. Kahe kuuga on annetanud 173 inimest.

«Viimased kaks kuud on hullumaja olnud,» ütles Kübarsepp Postimehele. «Aga oleme rõõmsad, et 90 protsenti asjadest on tõesti väga korralikud. Viimasel ajal on ka inimesi, kes ostavad asjad ise kuulutuse peale ja annavad need ära.»

Kas abipalujad tõesti raskes olukorras on, tuvastavad sotsiaaltöötajad. Seni on Kübarsepp ja Derkun sattunud vaid ühe petturi peale. «Naine küsis lasteasju, vankreid ja beebitarbeid. Tegelikult ei läinud asjad talle, vaid ta andis need mingile suuremale seltskonnale edasi, kes need edasi müüs. Õnneks saime jaole, sest nägime, et ta oli mitmel pool sama asja kuulutanud.»

Kas te annetajatele avaldate ka pere loo, kellele asjad lähevad?

Kübarsepp: «Kui nad konkreetse kuulutuse peale on annetanud, siis saavad nad selle loo teada. Aga raskustes inimesed on tavaliselt väga hirmunud. Nad ei taha tähelepanu. Seetõttu ei öelda ka meile nende nimesid.»

Miks küsitakse abi just sotsiaalmeedias? On ju ka olemas reaalseid paiku, kuhu saab asju viia ja sealt võtta. Näiteks Aarete Laegas.

«Kohti on hästi palju. Tihti ei ole aga paljudel liikumise võimalust. Näiteks viie lapsega ema ei saa tulla asjadele järele. Tihti viime ise asjad kohale. Ainult et meil ei ole kaubikut, millega asju vedada. Näiteks annetati meile mõned kapid. Küsisime, ega kellelgi pole kaubikut, mida asjade kohaleviimiseks laenutada. See on ka ainus abipalve, millele ei ole lahendust leitud. On näha, et inimestele sobib meie variant.»

Milliseid asju eelkõige küsitakse?

«Hooajariideid. Aga meile tuuakse pigem eelmisest hooajast riideid. Kevadel näiteks talve asju.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles