GusGus: Muusika on fetiš

Janar Ala
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
GusGus alustas tegevust 1995.aastal Reykjavíkis, seni on bändil ilmunud üheksa stuudioalbumit.
GusGus alustas tegevust 1995.aastal Reykjavíkis, seni on bändil ilmunud üheksa stuudioalbumit. Foto: Kuvatõmmis

Pidevalt muutuva koosseisuga techno-soul-rühmitus GusGus on muusikasõpra stiilikameeleonina rõõmustanud juba 1990. aastate keskpaigast peale. Täna esinevad nad esimest korda Eestis. GusGus on ka sellepärast märkimisväärne bänd, et nende liikmetel on palju hüüdnimesid või alter ego`sid, ühel neist koguni seitse. Postimees rääkis natuke bändiliikme Biggi Veiraga.

Milline on GusGusi missioon?

Meil pole missiooni. Teeme lihtsalt, mis meile meeldib, ja juhtumisi on see muusika. Arvame, et niikaua kui saame seda teha, võib meie missiooni nimetada õnnestunuks.

GusGus alustas filmirühmitusena. Mis juhtus, et te pigem muusikale üle läksite?

Siggi Kinski ja Stefan Arni juhatusel kogunes seltskond 1995. aastal, et teha lühifilme armastuse ja iha keerdkäikudest. Ei teagi, miks muusika peale mindi, kuid enamik inimesi sellest seltskonnas oligi juba varem kuidagi muusikaga seotud. Näiteks Daniel Agust, Emiliana Torrini (ilmselt GusGusi kõige tuntum soolokarjääri teinud liige – J. A.), Hafdis Huld ja Maggi Jóns. Siggil ja Danielil oli mõte teha muusikat, mida saaks filmide juures kasutada. Daniel tahtis teha elektroonilist muusikat, kuid kellelgi grupist polnud selleks oskusi. Stefan Arni mainis siis kahte tüüpi bändist T-World, kelle muusika olevat üsna cool. Need olime siis mina ja Maggi Lego (tema ongi see seitsme alter ego´ga mees – J. A.). Lõime punti ja tulemuseks oli esimene GusGusi plaat (1995).

Bänd sai nime Rainer Werner Fassbinderi filmilt «Hirm närib hinge seest». Selle järgi, et üks naistegelastest püüdis meespeategelast võrgutada talle kuskussi pakkudes. Kas te sööte kuskussi?

Ikka söön. See on toit. Inimesed söövad, et neil oleks kõht täis ja hea olla. Nii ka mina.

Kui hea või halb on täis kõht loomingulisusele?

Parem kui tühi kõht, mis ei vii sind kuhugi.

Teil on bändist päris palju rahvast läbi käinud. Miks nii? Kas kohtlete neid halvasti?

Eks inimestel plaanid muutuvad. Daniel näiteks tahtis ühel hetkel soolokarjäärile keskenduda, kuid hiljem saime ta tagasi. Kuid vahepeal jõudsime  teha bändi nimega Earth ning anda sellega välja albumid «Attention» ja «Forever». Usun, et koosseisu muutused tulevad muusikale kasuks.

Miks kannab teie viimane plaat pealkirja «Mexico»?

See on poliitiline metafoor, mida ma selgitama ei hakka, kuna rikuks saladuse ära. Ühe laulu sõnades peitub sellele ka vihje.

Seksil on, mulle tundub, GusGusi muusikas oluline roll. Miks nii?

Muusika on minu jaoks teatav fetiš. Et muusika töötaks, peab sellel olema mingisugune seksuaalne alatoon. Sõnade mõttes see mind ei koti, sõnadel on meil harva seksuaalseid vihjeid. Sõnaline osa on meil nagu võnkumises eksistentsiaalse ja spirituaalse vahel.

Kui tähtis koht on jumalal GusGusi muusikas?

Mulle ei meeldi kasutada oma usuga seoses sõna «jumal». Inimene lõi jumala oma kujutlusvõime järgi. Jumal on inimese tehtud.

Islandist on räägitud kui suurest alternatiivpopi eduloost 1990. aastatel ja hiljem. Kuidas praegu elukene veereb?

Islandi muusikas toimub alati midagi uut ja huvitavat. Arvan, et ka 2014. aasta ei ole selles suhtes erand. Kahju, et ma sel aastal Icelandic Airwavesile (suur Islandi muusikafestival – J. A.) ei jõua, et selles selgusele jõuda.

Filmi järgi nime saamisest ja filmidega seotusest me juba põgusalt rääkisime. Mis on olnud teie viimane suurem filmielamus?

Mina ei ole suurem filmisõber (see Fassbinderi oma oli üks Siggi lemmikuid 1990. aastatel), aga vahel ikka mõnda vaatan. Arvan, et «Grand Budapest Hotel» oli viimane hea film, mida nägin.

Mis on täiuslik?

Eimiski ja kõik.

FB

GusGus

Stuudioplaate

«GusGus» (1995)

«Polydistortion» (1997)

«Attention» (2002)

«Arabian Horse» (2011)

«Mexico» (2014)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles