Venemaa alaline esindaja NATO juures Dmitri Rogozin nimetas utoopiliseks provokatsiooniks Eesti ettepanekut laiendada alliansi kollektiivkaitse põhimõtet ka NATO liikmete vastu suunatud küberrünnakutele.
Rogozin: kollektiivne küberkaitse on Eesti provokatsioon
12. august 2010, 20:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rogozini sõnul on see ettepanek «utoopiline ning sisaldab endas liiga palju provokatsiooni, mistõttu USA ja NATO seda toetama ei peaks».
«NATO kollektiivkaitset küberrünnakute vallale laiendada pole võimalik. Küberrünnakuid võivad algatada nii riigid kui ka üksikud häkkerid. Julgeoleku eest vastutavatel organisatsioonidel peavad olema instrumendid väljakutsetele reageerimiseks. Ent alliansil pole hädavajalikke ressursse,» ütles Rogozin BNSile antud usutluses.
«Kuidas saaks NATO küberrünnakutele reageerida - visata häkkerite majadele tuumapomme?» küsis ta.
Rogozini hinnangul võiks küberrünnakute puhul pigem jutt käia Washingtoni leppe 4. paragrahvi rakendamisest, mis näeb ette alliansi riikide kiirkonsultatsioone.
Venemaa esindaja leiab, et kui NATO soovib vastu seista küberrünnakutele, siis peab ta transformeeruma sõjalisest alliansist rahvusvaheliseks julgeolekustruktuuriks.
«Otsus avada Tallinnas NATO küberkaitse keskus oli tendentslik ja rumal. Kui Eesti on tõepoolest mures oma kübersüsteemide julgeoleku pärast, siis oleks ta pidanud algatama rahvusvahelise koostöö, kaasa arvatud Venemaa Föderatsiooni esindajate kaasamisega. Ainult sellisel juhul oleksid tema jõupingutused efektiivsed,» märkis Rogozin.