Euroopa Liidu (EL) välisministrid ei aruta Venemaa tarbeks Prantsusmaal ehitatud Mistral-klassi kopterikandjate üleandmise või sellest keeldumise küsimust, ütles täna anonüümsust palunud ELi kõrge ametnik. Allika sõnul on tegemist kahe riigi omavahelise küsimusega.
Euroopa Liidu Nõukogu tavaliselt kahe riigi omavahelisi küsimusi ei aruta. Teemasse ei sekku ka ELi välispoliitika juht Federica Mogherini, lisas ametnik.
Venemaa riiklik relvaettevõte Rosoboroneksport ja Prantsuse ettevõte DCNS allkirjastasid kahe Mistrali ehitamise kokkuleppe 2011. aasta juunis. Laevadele antakse viimane lihv STX France Saint Nazaire'i laevatehases, neist esimene, mis kannab nime Vladivostok tuleks esialgse lepingu järgi praegu Venemaale üle anda.
Prantsusmaa president François Hollande ütles tänavu septembris, et otsus laevade lõplikust üleandmisest tehakse oktoobri lõpus ja see sõltub arengutest Ukraina kriisis. Tema hinnangul on määravateks teguriteks kehtiv vaherahu ja konflikti osapoolte omavaheline poliitiline kokkulepe.
Pariis on korduvalt öelnud, et Venemaa tegevuse tõttu Ukraina kriisis ei ole võimalik sõjalaeva Moskvale üle anda.
Prantsusmaa seisab raske valiku ees, sest lepingu rikkumine läheks maksma miljardeid eurosid ja seaks löögi alla hulga töökohti. Lubaduse täitmine kutsuks aga esile NATO pahameele ning suurendaks Venemaa agressiooni pelgavate Poola ja Balti riikide ebakindlust.
Venemaale kehtivad sanktsioonid ei takista olemasolevate sõjaliste müügitehingute elluviimist. Mitu NATO riiki, eesotsas USA, Suurbritannia, Saksamaa ja Poolaga, üritavad Prantsusmaad veenda tehingust loobuma.
Universaalne dessantlaev-kopterikandja Mistral on 199 meetrit pikk ja arendab kiirust üle 18 sõlme.
Meeskonna suuruseks on 177 inimest, alus võib pardale võtta 481 inimest, 13 lahingutanki ja 70 autot. Laeva kopterirühma kuulub 16 lennumasinat, pardale mahub üheaegselt kuus kopterit.