Peaminister Taavi Rõivas käis välja idee viia kutseõpe osaliselt eraõiguslikuks. Tegelikult on praegugi juba erakutsekoole olemas, kuid haridusminister Jevgeni Ossinovski hinnangul on probleem hoopis selles, et tegelikult pole ettevõtjad valmis ise õppeprotsessis osalema, vaid ootavad koolidest valmis töötajaid.
Rõivas käis oma arvamusartiklis «Sihime Põhjala kiireimat kasvu» välja, et kutseõpe tuleks osaliselt eraõiguslikele alustele üle viia. «Kutseõppe paremaks sidumiseks tööturu vajadustega tuleb kaaluda kutsehariduse osalist üleviimist eraõiguslikele alustele ning toetusskeemide loomist kutseharidusse panustavatele ettevõtetele,» kirjutas Rõivas Postimehes.
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas selgitas, et eeskätt peab Reformierakond silmas eraettevõtetega koostöös loodavaid õppesuundi ning võimalikult hästi majanduse vajadustega kooskõlas olevat kutseharidust.
«Uuringud näitavad, et ka Eesti tööandjatel on reaalne huvi senisest tihedamaks koostööks kutsekoolidega, et parandada veelgi õppekvaliteeti ja vastavust konkreetsetele vajadustele. Eraõiguslik kutseharidus on seejuures üks võimalus, mis kaaluks arutlemist,» märkis Aas.
Praxise uuringus «Muutuva tööturu väljakutsed kutseharidusele» tuuakse välja, et peamine probleem on nii kutsekoolide kui ka ettevõtjate vähene algatusvõime. Sageli ollakse kinni väljakujunenud koostööpartnerites ning uute kontaktide loomiseni ei jõuta.
«Kutsekoolid on teinud tublit tööd töökohapõhise õppe tutvustamisega ettevõtetes. Samuti on paljud ettevõtted juba täna ise tegelemas on töötajate koolitamisega ning valmis sellega jätkama, kui ka riik omaltpoolt kaasa aitab,» ütles Aas.
«Eraõiguslik kutseharidus on seejuures üks võimalus, mis kaaluks arutlemist. Kindlasti on erasektor paindlikum kui riik. Kui erasektor näeb, et neil on vaja teatud oskusi kindlal ajaperioodil ning riiklik süsteem seda ei võimalda, siis osaliselt eraõiguslik kutseõpe pakub selleks lahenduse,» ütles Aas.
Erakutsekoolid olemas
Samas on praegu Eestis juba kaheksa erakutsekooli. Nende seas on nii kosmeetikakoole, juuksurite, massaaži-, aga ka informaatika ja tehnoloogia haridust pakkuvaid. Tõsi, riiklikke on nende kõrval 30 ja ka õpilaste osakaal märksa suurem: eelmisel õppeaastal oli kutseõppes kokku 25 699 õpilast, neist erakutseõppes 669.
«Seadusega on juba loodud kõik võimalused ettevõtluse ja kutsekoolide koostööks. Tänaseks väljakutseks ongi see, kuidas motiveerida ettevõtjaid senisest enam praktiliselt panustama kutsekooli õppeprogrammidesse, praktikakoolitusse, koolitustellimuse koostamisse,» ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski (SDE).
«Kui probleem on selles, et meie kutsekoolid ei koolita täna täpselt sellist tööjõudu nagu tööandjal täna ja praegu vaja, siis on alati võimalik koostöös koolitustellimust täpsustada, rääkimata täienduskoolituse võimalustest,» arvas ta Reformierakonna ideest.
Tema sõnul ongi äsja valitsuses heakskiidu saanud kutseseaduse eelnõu loodud selleks, et viia inimeste oskused kooskõlla tööturu vajadustega. «Kutseseaduse muudatustega luuakse oskuste koordinatsioonisüsteem, mis koondab infot tööturul vajaminevate võtmeametite ja -oskuste kohta, et õppimisel ja õpetamisel saaks paremini arvestada tööturu vajadustega. See annab igale inimesele võimaluse selgitada välja enda tugevused ja nõrkused ning täiendada just puuduolevaid oskusi ja sellega tõsta enda väärtust tööturul. Tasemeõppe lõpetamisel lisatakse lõpudokumenti kutse nimetus. See annab nii tööandjatele kui töötajatele ja töötutele täpsema ettekujutuse tunnistuse omaniku oskustest ja seeläbi võimaluse hinnata inimese sobivust ametikohale.»
«Küsimus pole ilmselt niivõrd kutseõppeasutuste erastamise vajaduses, vaid ettevõtjate reaalses huvis õppe pakkumises tõhusamalt osaleda,» arvas haridusminister.
«Paraku uuringud, näiteks praktikakorralduse uuring, osundavad, et ettevõtjatel ei ole suurt valmisolekut seda teha. Pigem on probleeme isegi tänastele ootustele – praktika ja õpipoisikoolituse pakkumine – vastamisel.»
«Enamus ettevõtjaid ootavad haridussüsteemist küpseid ja koolitatud töötajaid,» ütles Ossinovski ja lisas, et hoiakute muutmine on pikaajaline protsess.