Kohus peab ärimees Savenkovi mõrvakatse süüasja uuesti arutama

Süüdistatavad Ralf Miller ja Sergei Starõhh kohtupingis. Foto: Peeter Langovits

Ärimees Igor Savenkovi mõrvakatses kahes alama astme kohtus süüdi jäänud Ralf Milleri ja Sergei Starõhhi süüasja arutamine algab otsast peale, kuna riigikohtu hinnangul on kohtud seni hinnanuid DNA-tõendeid valesti.

Viimati tuli Milleri ja Starõhhi süüasjas kohtulahend mullu novembri lõpus, kui Tallinna ringkonnakohus nad süüdi jättis. Miller ja Starõhh ning nende kaitsjad leidsid apellatsioonkaebustes, et teise astme kohus pidanuks kohtualused mõrvakatse süüdistuses õigeks mõistma. Kolmandana kohtu all olev Mark Ševtšenko leidis aga, et talle narkokuriteo eest määratud karistus oli liialt karm.

Ringkonnakohus leidis siiski, et Harju maakohtu otsus oli igati pädev ja selle muutmiseks pole alust. Ringkonnakohtu lahendi peale esitasidki Milleri ja Starõhhi kaitsjad kassatsioonkaebused riigikohtusse, mis need märtsis ka menetlusse võttis.

Esmaspäevases otsuses tühistaski riigikohus Milleri ja Starõhhi süüdimõistmise ja karistamise ning suunas süüasja tagasi Harju maakohtusse uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Riigikohus leidis, et kohtud on esikunud DNA-tõendite hindamisel.

«Praeguses asjas tegid kohtud DNA-eksperdi arvamustest „isikult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist ei saa välistada“ järelduse, et leitud DNA-profiilid kuuluvad Millerile ja Starõhile, ilma et nendes arvamustes oleks välja toodud tõenäosusarvutusi. DNA-eksperdi sellised arvamused ei andnud kohtutele taolisteks järeldusteks alust. Teisisõnu tegid kohtud tõendite hindamisel vea,» märkis riigikohus.

Kuna DNA-eksperdiarvamused moodustavad valdava enamuse tõendikogumist, pole Milleri ja Starõhi DNA sisaldumise kohta tehtud kohtu järeldused ega nende süüditunnistamiseni viinud mõttekäik kohtuotsuste pinnalt jälgitavad, leidis riigikohus. «Eelkirjeldatud viga on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena ja toob kaasa asjas tehtud kohtuotsuste tühistamise. Arvestades, et ülalkirjeldatud rikkumine sai alguse maakohtust ja seda on võimalik kõrvaldada vaid tõendikogumile uue hinnangu andmisega, tuleb kriminaalasi saata uueks arutamiseks tagasi maakohtu teisele kohtukoosseisule,» lisas riigikohus.

Harju maakohus mõistis mullu 21. juunil Milleri õigeks lõhkeaine ebaseaduslikus soetamises, samuti omakasu motiivil sooritatud mõrvale kihutamises ja kaasaaitamises, kuid samas jäi mees süüdi lõhkeaine ja lõhkeseadeldise ebaseaduslikus kasutamises, suures koguses narkootikumide käitlemises ning omakasu motiivita, kuid lõhkeainet kasutades ja üldohtlikul viisil sooritatud mõrvakatses. Selle eest määras kohus talle liitkaristuseks 11-aastase vangistuse, mille algusajaks luges kohus tunamullu 30. juuli, kui politsei ta kinni pidas.

Sergei Starõhh jäi süüdi samuti lõhkeainet kasutades ja üldohtlikul viisil sooritatud mõrvakatses, lisaks veel ka suures koguses lõhkeaine ja lõhkeseadeldise ebaseaduslikus käitlemises. Narkukuriteos mõistis kohus Starõhhi õigeks, samuti ei tuvastanud kohus mõrvakatse puhul omakasu motiivi. Starõhhi vangistusaja pikkuseks määras kohus üheksa aastat, mis hakkas jooksma tema kinnipidamisest tunamullu 30. juulil.

Kolmandada kohtu all olnud Mark Ševtšenko jäi süüdi suures koguses narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises, kuigi kohus vähendas selles osas talle esitatud süüdistuse mahtu. Karistuseks sai mees kaheaastase vangistuse.

Kriminaalmenetluse kuludena, millest suurema osa moodustavad ekspertiisikulud, tuleb Milleril hüvitada 11 739 eurot ning Starõhhil sama suur summa. Ševtšenkol tuleb menetluskuludena tasuda 5150 eurot.

Mullu juuni keskel taotles Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Jüri Kasesalu Ralf Millerile ja Sergei Starõhhile karistuseks kümneaastast vangistust ja Mark Ševtšenkole viieaastast vangistust. Starõhhi kaitsja taotles oma kaitsealuse täielikku õigeksmõistmist, Milleri kaitsja hinnangul saab aga tema kaitsealusele ette heita äärmisel juhul ainult lõhkeaine ebaseaduslikku käitlemist. Ševtšenko kaitsja leidis, et tema kaitsealuse narkosüüdistus tuleks kvalifitseerida leebemalt, sest leitud narkoained olid mõeldud oma tarbeks.

Mullu aprillis alanud protsessil ei tunnistanud 60-aastane Ralf Miller ja 37-aastane Sergei Starõhh end süüdi mõrvakatses, narkokuriteos ja lõhkeaine ning -seadeldisega seotud süütegudes. Nad kinnitasid, et ei soovinud kedagi mõrvata vaid pelgalt hirmutada. Seetõttu polnud Savenkovi auto alt leitud pomm nende väitel tegelikult ka lõhkemisvõimeline.

Kolmandana kohtu all olev 23-aastane Mark Ševtšenko, keda prokuratuur süüdistab samuti narkokuriteos, kinnitas, et tema kodust leitud uimastid olid mõeldud oma tarbeks.

Millerile ja Starõhhile on esitatud süüdistus mõrvakatses, mis pandi toime lõhkeseadeldist kasutades, üldohtlikul viisil ja omakasu motiivil. Samuti süüdistatakse mehi lõhkeseadeldise ja suure koguse lõhkeaine ebaseaduslikus käitlemises. Lisaks said nad süüdistuse suure koguse narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises. Narkokuriteos on esitatud süüdistus ka Ševtšenkole.

Kaitsepolitsei alustas kriminaalmenetlust tunamullu 31. mail, kui Tallinnas leiti aadressil Tartu maantee 53 asuva maja juurest sõiduauto alt lõhkeseadeldis. Politseipatrullid piirasid inimestele ohutsooni ligipääsu ja päästeameti demineerimiskeskuse töötajad eemaldasid seadeldise sõiduki küljest ning muutsid selle ohutuks. Meedia avalikustas peagi, et õhku üritati lasta endise viinaärimehe Igor Savenkovi autot ning üks, kes sellega seotud oli, on kuritegelik ärimees Ralf Miller.

Starõhhi on varem kriminaalkorras karistatud neli korda ja Ševtšenkot üks kord, Miller on Eestis varem karistamata.

Kriminaalasja kohtueelse uurimise viis läbi kaitsepolitsei ja menetlust juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.