Inimõiguste Instituudi ja Turu-uuringute ASi augustis tehtud uuringust selgub, et üle kolmandiku Eestis elavatest venelastest usaldab vastandliku sisuga informatsiooni puhul Venemaa meediakanaleid.
Uuring: üle kolmandiku Eesti venelastest usaldavad enim Vene meediakanaleid
20. november 2014, 14:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu kohaselt juhtudel, kui Eesti ja Vene meediakanalid esitavad vastandlikku infot (näiteks Vene-Gruusia sõda 2008. aastal ja praegused Ukraina sündmused) peavad 38 protsenti vene keelt emakeelena kõnelevatest inimestest õigeks Vene meedia seisukohta. 33 protsenti usaldavad sellistel juhtudel nii Eesti kui Venemaa meediakanaleid mõningal määral. Eesti meediat usaldab vaid kaheksa protsenti.
Eesti meediakanaleid Vene omadest usaldusväärsemateks pidajate osakaal oli kuus protsenti, kusjuures Ida-Virumaal vaid üks protsent. Oluline on märkida, et Vene meedia usaldatavuses kahtleb valdav enamik neid vene keele kõnelejaid, kes on suurema sissetulekuga ja ettevõtjad.
Kaks kolmandikku ehk 66 protsenti vene keelt kõnelevatest inimestest avaldas valmidust vaadata venekeelset kanalit, kui Eesti Televisioon peaks selle käivitama. Sellise telekanali programmi vastu tunneks huvi ka ligi veerand eestlastest. Uue kanali vaatamise valmidus oli kõrgem samades inimrühmades, kes tavapäraseltki on usinamad televaatajad – pigem naisterahvad ja vanemad inimesed. ETV venekeelse programmi vastu kasvas huvi vastavalt haridustaseme tõusule.
12 protsenti: Venemaal on õigus oma huve kaitsta
Olulised, vastandlikud erinevused on rahvuseti ideoloogilistes ja julgeolekuküsimustes, näiteks Venemaa ohu hindamisel ja NATO sõjaohtu vähendaval rollil. Samas mõistis praeguse Ukraina-Vene konflikti hindamisel märkimisväärne hulk inimesi hukka mõlema konflikti osapoole käitumise või kiitis need siis vastupidi ühtemoodi heaks.
Näiteks küsimuse «Kas Venemaal on õigus kaitsta oma huve ja omada mõjujõudu kõikjal endise NSV Liidu territooriumil?» puhul oli nii valdav enamik eestlastest kui mitte-eestlastest ühte meelt, et sellist õigust Venemaal ei ole. 12 protsenti mitte-eestlastest oli täiesti nõus, et Venemaal on see õigus ning 20 protsenti oli pigem nõus. Eestlastest polnud pigem või üldse nõus 91 protsenti. Kaks protsenti oli pigem nõus.
Inimõiguste Instituut koostab 2014. -2015. aastal uuringut Uuring «Teadlikkus inimõigustest ja julgeolekust» käsitleb nii üldist keeleliste inimõiguste teadlikkust kui ka seda mõjutavat sihtrühmade käitumist. Mitmed uuringus kajastuvad vastused, mis on tänaseks juba selgunud, on ootuspärased, kuid on ilmnenud ka uudseid aspekte.
Uuringu «Inimõigused ja julgeolek Eestis 2014-2015» on Inimõiguste Instituut viinud läbi koostöös Turu-uuringute Aktsiaseltsiga. Esimese osa moodustab avaliku arvamuse uuring, mille käigus küsitleti Omnibuss-uuringu raames tuhandet 15- kuni 74-aastast vastajat selle aasta augustis.
Lõplik uuring valmib 2015. aastal.