Soome välispoliitika instituudi vanemteadur Kristi Raik arvab, et lähiaastatel võib nõrgenenud Venemaa vajada Euroopa riikide rahalist abi.
Politoloog: Venemaa võimalik kokkuvarisemine võib Euroopa riikidele tekitada kulutusi
Raik kirjutas mõttekoja European Council on Foreign Relations võrguväljaandes, et suure tõenäosusega võib Venemaad oodata ees majanduskrahh.
Raik arvab, et Venemaa kokkuvarisemisel on Euroopa riikidele suurem mõju kui praegusel Ukraina kriisil.
Asjatundja sõnul viitavad Venemaa probleemidele majandusolukorra halvenemine, äärmusrahvuslaste aktiivsuse kasv ja halvenenud suhted läänega.
Poliitikaeksperdi arvates ei ole Euroopa Liit suutnud Ida-Euroopa maade enesemääramisõiguse kaitsmisega toime tulla.
«Ukraina haavatavus on tähtis sõnum lähiriikidele nagu Soome ja Baltimaad, kuid ka nende lääne partneritele. Ukrainaga sarnane olukord võib tekkida ka mujal ning probleemid on siis samad,» teatas Raik.
Ta jätkas, et Euroopa Liidu arvates on ühtne, kuid samas nõrk Venemaa poliitika parem kui see, et Venemaa suhtes ei suudeta ühele seisukohale jõuda.
«Murelikuks teeb asjaolu, et Euroopa Liidu liikmesriigid ei saa seni aru, kui suurt strateegilist mõju avaldab Euroopa julgeolekule Ukraina kriis, mille otsene põhjustaja on Venemaa,» nentis poliitikaekspert.
Ta rõhutas, et Euroopa Liidul ja teistel lääneriikidel tuleb jääda ühtseks ning jälgida Venemaa igat uut sammu tähelepanelikult. Seda põhjusel, et kui Venemaa kokku variseb, siis langeb Euroopale suur koorem.
«Enne Nõukogude Liidu lõplikku kokkuvarisemist pakkusid lääneriigid rahalist abi. Võimalik, et Venemaa satub mingil hetkel samasse olukorda. Lääs ja EL peavad siis otsustama, mida teha,» selgitas Raik.