Ettevõtja Heldur Meerits avaldas vene koolide õpilastele tehtavast ajupesust rääkides veendumust, et eelkõige kujundab inimeste hoiakuid siiski kodu, mitte õppekava.
Meerits: inimeste hoiakuid tekitab kodu, mitte õppekava
22. november 2014, 18:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On selge, et meie vene inimeste hulgas on vene sümpaatiad tugevad, nõukogude nostalgia tugev, midagi uut selles teadmises ei ole,» leidis Meerits Kuku raadio saates «Keskpäevatund».
«Ega pronkssõduri aegadele tagasi mõeldes ei olnud nii, et ühel hommikul kuri Ansip otsustas pronkssõduri ära viia, et venelasi kiusata. Seal oli viimastel aastatel näha, kuidas üha enam ja enam sinna õpilasi klasside kaupa hakkas voorima, viisnurkade jm sümboolika all,» meenutas Meerits.
«Ega pildistamiskoha äravõtmine Orlovi lossis ei lahenda ju midagi, me ei suuda kõiki selliseid kohti kinni panna, Narva linnuses on jätkuvalt Lenini kuju alles, kui õigesti mäletan. Kuhu me sellise ideoloogilise propagandaga jõuame ja kas meil on tasakaalustavat propagandat vastu panna?» küsis Andres Oopkaup.
«Kas sellise tasakaalustava propaganda filosoofia on üldse õige?» uuris Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja.
«Mõned meist on nii vanad, et õppisid ajalugu Nõukogude Liidus ja «ideoloogiliselt õige» programmi järgi, aga tuleb tunnistada, et mõtted olid inimeste peades teistsugused. Hoiakud tulevad siiski kodust ja neid ainult õppekavaga ümber ei pööra kah, aga oluline on muidugi, et ajalooõpetajatel vene koolides poleks mingit varjatud agendat, mis on meie seisukohast vaenulik Eesti suhtes,» leidis Meerits.
«Rahast: tundub, et valitsus on siin nagu suhteliselt kooner. Kui siia kõrvale panna piirijoone lähedal puudelangetamine, siis öeldi, et see maksab 30 miljonit ja siis valitsusel silm ka ei pilkunud. Selle 4 miljoni puhul öeldakse, et see on nagu optimaalseim variant, samas kõlavad noodid, et ega ei tea, kas see raha üldse leitakse,» oli Meerits hämmingus.