Mikser: toetame Ukrainat küberkaitsevõime loomisel

Toomas Randlo
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseminister Sven Mikser
Kaitseminister Sven Mikser Foto: Liis Treimann

Kaitseminister Sven Mikseri sõnul tahab Eesti aidata Ukrainat iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse eest peetavas võitluses ning toetab sealset küberkaitsevõime loomist ja väljaarendamist.

«Eestil, kui väga väiksel riigil, tuleb kaaluda, mis on need unikaalsed võimed, millega on mõtet panustada, nii et sellest oleks ka kasu. Nagu me teame, on tavakonfliktides olulisel kohal ka kübermõõde. Seetõttu Eesti kaitseministeerium – põhjalikult analüüsides, mis on meil pakkuda – eelmisel nädalal otsustas toetada Ukrainat just nimelt küberkaitsevõime loomisel ja väljaarendamisel. Ma usun, et see on valdkond, kus Eesti ka võrdlemisi väikse riigina saab anda päris suurt lisaväärtust selleks, et Ukraina oleks paremini kaitstud,» rääkis Mikser.

Kaitseministri sõnul peab Eesti erakordselt oluliseks, et nii Euroopa Liit kui NATO käituks ühtse blokina Vene agressioonile vastu seistes. «Samal ajal tahab Eesti loomulikult ka kahepoolselt Ukrainat kõigiti aidata selles võitluses, mida Ukraina peab oma iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse eest.»

«Loomulikult me analüüsime põhjalikult läbi kõik meile laekuvad palved ja kaalume oma võimalusi ning seda, kas sellisest abist võiks ka saajale kasu olla,» lisas Mikser.

BNS kirjutas eile, et Eesti panustab Ukraina usaldusrahastusse küberkaitse väljaõppe ja õppuste korraldamisega 100 000 euro ulatuses. Koolitusprogrammi viib läbi Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus tuleva aasta esimeses pooles.

Ukraina president Petro Porošenko teatas täna, et Leedu kavatseb Ukrainale sõjalist abi anda. Porošenko kinnitas, et leppis Leedu presidendiga kokku konkreetsete varustuselementide saatmises Ukraina sõjaväele. «See on reaalne abi,» kinnitas ta, ent ei täpsustanud, kas tegemist on n-ö mittetapvate seadmetega nagu näiteks radaritehnika või tulirelvadega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles