Rompuy: Ukrainal on vaja saada detsentraliseeritud riigiks

Rompuy sõnul kujutab Ukraina alates Krimmi sündmustest kõige tõsisemat geopoliitilist kriisi Euroopas pärast külma sõja lõppu.

«Veel hullem, asjad liiguvad sõja suunas, mis tõotab saada kõige verisemaks mandril pärast Balkani sõdu. Kes rikub riigipiire, see rikub rahu,» hoiatas president.

Rompuy tõi sellega seoses välja, et Euroopa riigid seisid ühisrindena Ukraina toetuseks Venemaa vastu hoolimata eriarvamustest, mis on seotud energeetikahuvide, geograafilise asendi ja ajalookogemusega.

Presidendi sõnul annab see tunnistust ühtsest otsusekindlusest ja arusaamast ühiste strateegiliste huvide vajalikkusest ja seda hoolimata poodnike arvutustest.

Rompuy hinnangul näitab see ühtlasi kompromissikultuuri liidus, sest ühenduse riikide juhid mõistavad, et üksinda tegutseda ei saa.

«Praegu on peamine selles, et pärast Minski rahuleppe sõlmimist on langenud umbes tuhat inimest. Ma ei saa seda kuidagi enam sõjategevuse lõpetamiseks või vaherahuks nimetada. Enam need lahendused ei kõlba. Vaja on teha globaalne otsus. Vaja on leida võimalus Ukrainale saada detsentraliseeritud või föderaalriigiks. Vaja on määrata Ukraina koht Euroopas,» lisas Rompuy.

Presidendi arvates peab Ukraina lähenema Euroopa Liidule, sest seda soovib enamik elanikkonnast.

«Samas peab Ukraina säilitama korrektsed suhted Venemaaga, oma naabriga, kellega nad jagavad ühist ajalugu, kultuuri ja ka keelt,» märkis Rompuy.

Presidendi sõnul on mõlemal riigil samamoodi vaja austada riigipiire, iseseisvust, territoriaalset terviklikkust ja ka rahvusvähemusi.

Rompuy arvates on hädavajalik koguda kõik osapooled taas probleemide lahendamiseks läbirääkimiste laua taha ja jõuda põhjapaneva kokkuleppeni nagu umbes «Oslo 1993».

«Selline dialoog nõuab üha uuesti ja uuesti poliitilist usaldust, kogu üldise usalduse naasmist, sest praegu on sellest katastroofiline puudus,» leidis president.

Rompuy sõnul peab Euroopa sellise globaalse lähenemise puhul täitma oma rolli, sest Venemaa ja Euroopa Liidu suhted on üks probleemidest, millega tuleb tõsiselt tegeleda.

Ukraina taastab kursi lõimumisele euroatlandi julgeolekustruktuuridega, kinnitas president Petro Porošenko esmaspäeval pöördumises NATO parlamentaarsele assambleele. Porošenko sõnul vajab Ukraina ennekõike oma suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitset, tugevamat kaitsevõimet, demokraatlikke institutsioone ning vajalike poliitiliste ja majandusreformide elluviimist.

NATO Parlamentaarne Assamblee (PA) võttis esmaspäeval Hollandis Haagis ühehäälselt vastu resolutsiooni Ukraina suveräänsuse ja demokraatia toetamisest. NATO PA poolakast liikme Witold Jan Waszczykowski koostatud resolutsioonis toetatakse ka diplomaatilisi jõupingutusi Ida-Ukraina konfliktile rahumeelse lahenduse leidmiseks ning veel ühe külmutatud konflikti ärahoidmiseks.

NATO PA liikmed toetasid Venemaa suhtes sanktsioonide jätkamist.

Saadikud kutsusid üles energeetilisele sõltumatusele Vene energiatarnetest ning kannustasid Moskvat alustama Ukraina võimudega läbirääkimisi konflikti poliitiliseks lahendamiseks ning Krimmi naasmiseks Ukraina jurisdiktsiooni alla.

NATO PA liikmed rõhutasid ka vajadust hoida alliansi uks lahti uutele tulevastele liikmetele.