Aasta kodanik 2014 on tantsupedagoog ja -õpetaja Ilma Adamson

Raul Sulbi
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kultuuriminister Urve Tiidus nimetas aasta kodanikuks 2014 tantsupedagoogi ja -õpetaja Ilma Adamsoni, kelle valis komisjon välja 26 kandidaadi seast.

Kodanikupäeva tähistamise tseremoonial andis minister täna Eesti Tervishoiu Muuseumis Ilma Adamsonile üle aasta kodaniku meene – Reti Saksa skulptuuri «Ühiskonna õis». Tänavuse kodanikupäeva moto on «Liikumine tervendab maailma», mis on pühendatud lõppevale liikumisaastale.

«Kultuuriministeerium on igal aastal suunanud avalikkuse tähelepanu mõnele valdkonnale oma ministeeriumi haldusalas, olgu selleks siis teater, film, kirjandus, sport või kultuuripärand. Sellel aastal tõsteti esile liikumisharrastus. Sellest lähtuvalt langes ka valik,» ütles kultuuriminister Urve Tiidus. «Kui me räägime liikumisharrastusest, siis satume vaimusilmas jooksurajale, jõusaali või ujulasse. Harva kangastub tantsutrenn. Ometi teame, et see nõuab samuti distsipliini, pingutust. Panna rühm inimesi ühte sammu astuma nõuab tõsist harjutamist. Selle eest saab seista vaid tõeline entusiast ja tantsu üdini armastav inimene. Suur rõõm on kuulutada aasta kodanikuks 2014 pikaaegne tantsupedagoog ja -õpetaja Ilma Adamson. Tema töö noorte inimeste kasvatamisel ja vaba aja sisustamisel on tunnustust väärt. Proua Adamson on tänaseni aktiivne kaasarääkija eesti tantsukultuuri edendamisel ja tulevikuvisioonide kujundamisel. Tema tantsuarmastus  ja ärgas meel on eeskujuks kõigile,» märkis Tiidus. 

Ilma Adamson on olnud noorte tantsupidudel üldjuht, 1993. aasta noorte tantsupeo pealavastaja ja kunstiline juht, üldtantsupidudel kuuel korral üldjuhi assistent ja piirkondlike tantsupidude lavastaja. Ta on tunnustatud erinevate rahvaste ja karaktertantsude õpetaja. Adamson koolitab Rahvakultuuri Keskuse, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Tantsuagentuuri tantsujuhte. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi mentorina võib teda sageli kohata Eesti eri paigus läbi viimas treeningtunde nii noortele kui ka eakatele, tulevastele ja praegustele tantsuõpetajatele. 

Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril, sest just sel päeval 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Kodanikupäev on pühendatud kõigile Eesti kodanikele ja kodanikuks pürgijatele. Sel päeval juhime tähelepanu kodanikutundele ning kodaniku õigustele ja kohustustele. Täna annavad ministrid tublidele kodanikele üle kodanikupäeva aumärgid, rahvadiplomaadi tunnustused ja kuulutatakse välja aasta kodanik. Samuti peetakse meeles kodanikujulguse aumärgi nominente. Selle aasta kodanikupäeval saab 90 uut kodanikku kätte kodakondsustunnistused. Homme autasustatakse Tartus kodanikupäeva esseekonkursi «Minu riik» parimaid kirjutajaid. Lisaks korraldavad maakondlikud arenduskeskused üle Eesti vabakonna tegemisi tutvustavaid üritusi Ühisnädala koondnimetuse all.

Aasta kodaniku tiitli on varem saanud:

2013 – «Kodanik loob ja hoiab kultuuripärandit» – Marju Kõivupuu

2012 – «Väärikalt läbi elu» – Krista Aru

2011 – «Kodanikuks kasvanud»  – Konstantin Vassiljev

2010 – «Tegus kodanik on riigi rikkus» – Pieter Boerefijn

2009 – «Loovad inimesed, edukas riik» – Erkki-Sven Tüür

2008 – «Eesti Vabariik läbi üheksakümne aasta» – Rainer Nõlvak

2007 – «Eesti riik on minu üle uhke» – Lagle Parek

2006 – «Heast pereisast algab riik» – Andrus Veerpalu

2005 – «Lapsest sirgub kodanik» – perekond Adamson

2004 – «Tugev pere, rõõmus rahvas» –  Jüri Jaanson

2003 – «Eesti kodanik on Euroopa kodanik» – Lennart Meri

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles