Advokaat: vaidlused laste pärast tuleks lahendada enne kohut

Merike Teder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katrin Orav
Katrin Orav Foto: Advokaadibüroo Lextal

Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni esimehe, vandeadvokaat Katrin Orava hinnangul tuleks Eestis rohkem panustada perelepitajate, sotsiaal- ja lastekaitse tööle, et vanemad laste pärast vaidlemisel üldse kohtusse minema ei peaks. 

«Olukorras, kus vanemad on jõudnud juba kohtusse, on selge, et mistahes kokkulepete saavutamine on keeruline ja kohtulahendite hilisem täitmine võib olla raskendatud. Seetõttu tuleks panustada rohkem ressursi ennetustegevusele, et probleemid saaksid lahendatud väljaspool kohut,» ütles Orav.

«Siin saaksid kaasa aidata sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, samuti perelepitajad, milleks täna ressursse ilmselt napib,» arvas ta.  

Kui vanem ei täida lapsega suhtlemist korraldavat kohtulahendit, saab kehtiva seaduse kohaselt teine vanem esitada kohtusse avalduse lepitusmenetluse algatamiseks. Selle eesmärk on lahendada vanemate vahel tekkinud lahkhelid ja suunata vanemaid saavutama toimiv kokkulepe. «Arvestades, et vanemad on need, kes peavad lapsega suhtlemise korda edaspidi täitma, on kõigi osapoolte huvides, et vanemad omavahel kokkuleppe saavutaksid,» kinnitas Orav. 

«Juhul, kui sellise kokkuleppe saavutamine ei õnnestu, on järgmiseks mõjutusmeetmeks kohtutäituri poolt määratav sunniraha. See süsteem ei ole iseenesest halb, kuid on aeganõudev, sest otsused on vaidlustatavad ja nii võibki minna aastaid enne, kui olukord päriselt lahendatud saab,» nentis ta.

«Edasi tekib muuhulgas küsimus juba sellest, kas ja kuidas on vahepealne aeg mõjutanud lapse ja vanema suhteid ja millisel viisil on võimalik neid taastada. Igat juhtumit tuleb aga vaadata ja analüüsida eraldi, mis on lapse parimates huvides ja mis mitte.»

Tallinna halduskohus mõistis reedel justiitsministeeriumilt riigivastutuse seaduse alusel mehele hüvitiseks 7500 eurot, kuna riik pole suutnud kolme aasta jooksul tagada kohtuotsuse täitmist – võimaldada isal kohtuda pojaga. Kohus tunnistas Eesti Vabariigi varaliselt vastutavaks efektiivsete seaduste puudumise eest, mis tagaks kohtuotsuse kiire täitmise. Kohtu hinnangul on riigi tegevusetuse tõttu tekkinud olukord, kus kohtuotsuste täitmine ei ole riigi sunni jõuga tagatud ja sõltub vaid heast tahtest. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles