Valitsus arutas tänasel kabinetiistungil politsei ja piirivalve seaduse, päästeteenistuse seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise eelnõud, mis aitab kaasa politseiasutuste halduskoormuse vähendamisele ja töö efektiivsemale korraldusele.
Eelnõu muudab korrakaitsjate töö kergemaks
27. november 2014, 14:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes kehtiva politsei ja piirivalve seadusega antakse teenistusküsimuste lahendamise (ametikohale nimetamine, palga määramine jms) pädevus lisaks peadirektorile politsei- ja piirivalveameti põhimääruses nimetatud isikule. Samuti nähakse ette politseiametniku ametivande vastuvõtjate ringi laiendamine, teatas siseministeerium.
Eelnõuga kehtestatakse ka päästeteenistujate ja politseiametnike töö- ja puhkeaja erisus, mille kohaselt ei kohaldata neile töö- ja puhkeaja piiranguid. Erisuse kohaldamise eelduseks on see, et töötamine ei kahjusta eriteenistuja tervist ja ohutust ning see on sätestatud kollektiivlepingus. Muudatus võimaldab paremini planeerida päästjate ja politseinike tööd ning annab võimaluse paindlikumaks töökorralduseks.
Siseminister Hanno Pevkuri sõnul vajas hulk seadusesätteid ajakohastamist ja reaalsete oludega vastavusse viimist, et siseturvalisuse asutused saaksid keskenduda eelkõige põhitööle ning ei takerduks otsuste tegemisel bürokraatiasse.
«Politsei tööd ei muuda kuidagi paremaks nõue, et uue politseiametniku ametivande võtab vastu, seejärel määrab ta ametikohale ning määrab palga peadirektor isiklikult või kui lõhkeaine leidmisel sündmuskohale reageerinud demineerijast maha jäänud sõrmejälg hiljem uurijale asjatut topelttööd toob. Eesti elanike turvalisust tagab jaburate vormiliste nõuete täitmise asemel hoopis paremini see, kui julgeoleku- ja teiste riigiasutuste vahel on toimiv ja sisuline infovahetus ning iga asutus ning selle töötaja saab keskenduda tööle, milleks ta on määratud,» selgitas Pevkur.
Olulise muudatusena luuakse päästeteenistuse seadusesse ja kaitseväeteenistuse seadusesse täiendav regulatsioon, mis võimaldab demineerimistööga tegelevate päästeametnike ja kaitseväelaste sõrmejälgede salvestamise ning DNA-proovi võtmise. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi praktikas on esinenud juhtumeid, kui sõrmejälje- ja DNA ekspertiiside tegemisel on kohtuekspertidel tekkinud kahtlus, et sündmuskohalt ekspertiisiks esitatud jälg või proov pärineb uurimistoimingul osalenud ametnikult. Muudatus on vajalik, et välistada ekspertiisis päästeametniku või kaitseväelase poolt sündmuskohale või esemele jäetud jälg või proov, kuna need võivad omada kokkupuudet ekspertiisiks esitatud objektiga.
Lisaks sätestatakse eelnõuga tänasest selgem regulatsioon julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe edastamiseks ja töötlemiseks riigiasutustele ja muudele isikutele, kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist.