Tulnukad annavad endast järgneva 25 aasta jooksul märku?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulnukad annavad endast järgneva 25 aasta jooksul märku?
Tulnukad annavad endast järgneva 25 aasta jooksul märku? Foto: SCANPIX

USA astronoomi arvates võidakse järgneva 25 aasta jooksul kinni püüda mõne maavälise tsivilisatsiooni signaal, mis näitab et meie planeet ei ole ainuke, kus mõistusega elu on.   

Californias Mountain Views asuva Search for Extraterrestrial Intelligence Institute`i ehk  SETI astronoom Seth Shostak on selles veendunud, kirjutab Yahoo News.

Shostaki väide põhineb Frank Drake´i võrrandil. Drake valem võetakse aluseks maaväliste tsivilisatsioonide arvu teoreetiliseks hindamiseks.  

Drake´i võrrandil on seitse liiget. Nende omavaheline korrutamine annaks meie Galaktikas asuvate tsivilisatsioonide arvu, millega oleks ühenduse võtmine võimalik.

Valem on järgmine: N = R * f(p) * n(e) * f(l) * f(i) * f(c) * L

N - meiega ühenduse võtmiseks võimeliste tsivilisatsioonide arvu Galaktikas

R - sobivate tähtede osakaal Galaktikas

f(p) - planeetidega tähtede osakaal  

n(e) - nende planeetide osakaal, mille orbiidi kaugus oma tähest jääb elu tekkeks ja alalhoiuks sobivasse vahemikku. Liiga lähedal on liiga kuum, liiga kaugel on liiga külm

f(l) - nende planeetide osakaal eelpooltoodutest, milledel elu tõepoolest tekib.

f(i) - tõenäosus, et tekkinud elu areneb intelligentseks eluvormiks.

f(c) - tõenäosus, et see tsivilisatsioon arendab välja sidepidamiseks vajaliku tehnika ja proovib ühenduda.

L  - ühenduse võtmiseks võimelise mõistusliku tsivilisatsiooni eluiga.

Maavälise elu otsingute üks pioneeridest, manalateele lahkunud Carl Sagan arvas, et Drake´i valemis võrdub N miljoniga. Ulmekirjanik Isaac Asimovi arvates oli N 670 000.  Drake ise oli konservatiivsem ja pakkus, et N on 10 000.

«SETI programmis on aluseks võetud 10 000. Seal töötavad inimesed on kindlad, et paari tosina aastaga on mingi kontakt olemas,» lausus Shostak.  

Ta jätkas, et maavälise mõistuse otsingu programm SETI astus 2007. aastal suure sammu edasi Californiasse rajatava raadioastronoomia observatooriumi Allen Telescope Array (ATA) abil. Selle rajamiseks andis Microsofti kaasomanik Paul Allen 25 miljonit dollarit.

ATA koosneb 350 väikeantennist, mis asuvad San Francisco lähedal Hat Creeki observatooriumis kilomeetrisel maa-alal. Praegu on töös 42 antenni.

See on esimene SETI otsingutele keskendunud observatoorium.

Shostak lisas, et inimkonnal võib õnnestuda mõni võõras signaal tabada, kuid selle tõlgendamine võib üsna kaua aega võtta.  

«Maavälise eluvormi esindajad võivad olla meist kõrgemal arenguastmel. See oleks sama kui meie edastaksime digitelevisooni signaali neandertallastele. Nad ei pruugi kunagi sellest lihtsalt aru saada,» selgitas Shostak.

Kuigi maavälist intelligentset elu on otsitud pool sajandit, ei ole silmnähtavaid tulemusi saavutatud.

Kuid astronoomi arvates tuleks maavälise intelligentse elu otsinguid jätkata, sest igal hetkel võib toimuda läbimurre. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles