Täna «Eesti luurajates»: mida tegid eriteenistused eestlaste vabastamiseks Liibanonist

Mirjam Mäekivi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liibanonist päästetud Eesti jalgratturid pääsesid tagasi koju 2011. aasta juulis.
Liibanonist päästetud Eesti jalgratturid pääsesid tagasi koju 2011. aasta juulis. Foto: Raigo Pajula

Kanal 2 dokumentaalsaade «Eesti luurajad» võtab täna luubi alla Eesti jalgratturite röövimise Liibanonis 2011. aasta märtsis. Sellega sai teoks Eesti eriteenistuste üks hullemaid õudusunenägusid ja algas kõigi aegade keerukaim operatsioon.

Saate peategelased ei ole siiski seitse pantvangistatud ratturit, vaid eriteenistuse töötajad, kes räägivad esmakordselt kaamerate ees, missuguste vahenditega olukord lahendati.

«Kindlasti, kui oli hetkeline informatsioon kriisi alguses, et on leitud mingi tehase tagant seitsme valge eurooplase laibad, kindlasti see oli raskem hetk,» meenutab Tõnu Miilvee, kaitsepolitsei büroo juht. Läbi ajaloo on selliste pantvangidraamade puhul negatiivsed lõpud olnud seotud just valel hetkel valede sisendite andmisega.

Miilvee mäletab, et operatsiooni lõpul ei saanud ta üldse magada. «Päris lõpuni välja oli näha selles draamas, et vastaspool üritas vinti peale keerata, lõpus tehes fiktsiooniga video, et mehed on eraldi juba, müüakse eraldi maha kuhugi,» rääkis Miilvee.

Kui ohtlik oli tegelikult pantvangide vabastamise operatsioon ja mis oli kogu loo kulminatsioon, sellest lähemalt «Eesti luurajates» täna kell 20 Kanal 2s.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles