Riigikogu võttis täna üksmeelselt vastu kohtute seaduse muudatused, mis muu hulgas näevad riigikohtu esimehele esindusfunktsioonide täitmiseks ette esindustasu, mille suurus on 20 protsenti tema 5200-eurosest ametipalgast.
Riigikohtu esimees hakkab saama suurt esindustasu
2. detsember 2014, 11:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhiseaduskomisjoni esimees, reformierakondlane Rait Maruste ütles novembris muudatuste teisel lugemisel, et esinduskulude kehtestamiseks ja nende tulumaksust vabastamiseks tegi ettepaneku riigikohtu esimees Priit Pikamäe. Tema sõnul tekitas ettepanek komisjoni liikmetes algul mitmeid küsimusi.
Tema sõnul ütles Pikamäe komisjonis esinduskulude vajadusest rääkides, et umbes kolmandik tema tööajast kulub mitmesuguste esindusfunktsioonide täitmiseks, sest tal tuleb osaleda mitmetes rahvusvahelistes organisatsioonides ja võrgustikes. «Ja me leidsime, et võimuharusid koheldaks enam-vähem võrdsetel alustel, siis peaks peale täitevvõimu ja seadusandliku võimu esindajate esindustasude või nende analoogide olema selline võimalus ette nähtud seaduse tasemel ka riigikohtu esimehele ehk kolmanda võimu esindajale,» ütles ta.
Maruste sõnul kinnitas Pikamäe ka, et tema ettepanek on rahandusministeeriumiga kooskõlastatud ning riigieelarvest selleks raha juurde ei küsita. «Praegu ei maksta ega ole ka makstud riigikohtu esimehele esindusfunktsioonide täitmise eest mitte mingisugust hüvitust, sest vastavat sätet ei olnud seaduses olemas ja õiguslik alus oleks ennekõike vajalik, selleks et oleks olemas asjakohane raamatupidamislik alus. Pärast neid selgitusi ja mõttevahetust oli komisjon selle ettepanekuga päri,» märkis Maruste.
Lisaks viis põhiseaduskomisjon täna vastu võetud seadusesse Pikamäe ettepanekul muudatuse, mis muudab riigikohtu kolleegiumi esimehe ametikoha tähtajaliseks. Edaspidi nimetab kolleegiumi esimehe viieks aastaks ametisse riigikohtu üldkogu.
Samuti reguleerib seadus kohtuniku töötamist osalise töökoormusega, suurendab kohtunikueksamikomisjoni koosseisu, lühendab komisjoni volituste aega ning lubab komisjoni esimehel määrata komisjoni liikmete seast igaks istungiks või temaatiliselt konkreetse koosseisu. Ka näevad muudatused suurema kohtunike ja ametnike arvuga kohtu esimehele ette senisest suurema lisatasu.
Seadus jõustub uue aasta alguses.