Eestis on viimase nädala jooksul hukka saanud kaks šaakalit

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See Läänemaal elav šaakal kõndis 2013. aasta märtsi teises pooles mööda rajakaamerast, mille oli paigaldanud keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juht Tõnis Ulm. Kuigi šaakal väidetakse olevat öise eluviisiga, sattus loom kaamerasse millegipärast päris valgel ajal.
See Läänemaal elav šaakal kõndis 2013. aasta märtsi teises pooles mööda rajakaamerast, mille oli paigaldanud keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juht Tõnis Ulm. Kuigi šaakal väidetakse olevat öise eluviisiga, sattus loom kaamerasse millegipärast päris valgel ajal. Foto: Tõnis Ulm

Eestis on viimase nädala jooksul oma otsa leidnud kaks šaakalit - ühe eluka küttisid jahimehed Läänemaal ja teine jäi Harjumaal auto alla.

«Šaakal kütiti pühapäeval Lõuna-Läänemaal, seal kus neid kõige enam nähtud ja ka lastud on,» ütles täna BNSile keskkonnaaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil. «Neid võib praegu küttida, sest šaakal on ametlikult võõrliigiks kuulutatud. Jahihooaeg kestab 31. märtsini.»

Alla aetud šaakali leidis Kullamaa jahimees 25. novembril Tallinna-Pärnu maantee äärest 36 kilomeetri kauguselt Tallinnast ja see on esimene sisemaalt leitud šaakal.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul määras korjuse leidnud jahimees looma väliste tunnuste järgi. «Saatsime pildi Peep Männilile, kes kinnitas selle šaakali olevat,» lausus Korts BNSile. «Loom on praegu sügavkülmikus ja uurijad saavad kõik vajalikud andmed. Mis temast edasi saab, on selle leidnud jahimehe otsustada.»

Männili sõnul on kutsikatega pesakonnad teada Läänemaal Matsalu kandis ja Lõuna-Pärnumaal, üksikuid rändavaid isendeid võib kohata kõikjal. «Palju neid täpselt on, ei tea, arvatavasti kokku kolm või neli pesakonda. Meil šaakali pesakondade suuruse kohta andmed puuduvad, erinevates tema leviku regioonides on need erinevad. Klassikaline šaakali pesakond koosneb isast, emast ja kutsikatest, viimaste arvu me ei tea, aga võib oletada, et neid võiks olla kaks kuni neli,» lausus Männil.

Esimene šaakal kütiti Eestis möödunud aasta 28. veebruaril ja sellest ajast praeguseni on kütitud viis ja auto alla jäänud kaks isendit.

Lätis on samal ajavahemikul kütitud kokku üheksa šaakalit.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles