Maa vanim loom on käsnloom?

Maa vanim loom on käsnloom? Foto: futurity.org

Teadlaste sõnul on maakeral elusorganisme olnud vähemalt 650 miljonit aastat ja vanim loom võis olla algeline käsnloom.

Sellise järelduse lubas teha Lõuna-Austraaliast leitud käsnloomade fossiilileiud, Discovery News.

Eelmine varaseim loom oli ookeanide kivististel elanud Namacalathus, kes elas umbes 550 miljonit aastat tagasi.

Teadlaste sõnul näitas nüüd avastatud fossiil, et algelised loomad eksisteerisid Maal juba enne väga külma krüogeeni ajastu lõppu. See periood lõppes umbes 630 miljonit aastat tagasi.

850 miljonit aastat tagais alanud krüogeeni ajastul olid kõik mandrid ja veekogud jäätunud ning ekvaatoril ulatus jääkiht kümne meetrini.

Selle üleüldise külmumise põhjuseks peetakse maismaa asumist lõunapoolusel ning kasvuhoonegaaside vähenemist atmosfääris. Siiani ei ole teadlased üksmeelel, kuidas totaalse külmumise tõttu elu täielikult ei hävinud.

Seda püütakse seletada näiteks, et ekvatoriaalsetel aladel ei olnud kogu aeg jääd ning vulkaanilistel aladel säilisid eluks vajalikud tingimused.

Vulkaanide poolt õhku paisatud süsinikdioksiid tekitas piisavalt kasvuhoonegaase, et Maa jälle soojenema hakkaks. 630 miljonit aastat tagasi algaski soojem ajastu.

Seega võisid varajased käsnloomad elutseda vulkaaniliste alade veekogudes.

«Need käsnloomad olid vaid üks sentimeeter pikad. Nad võisid elada bakterite poolt tekitatud lubiainest moodustistel stromatoliitidel ning toiduks filtreerida vees leidunud orgaanilist süsinikku,» selgitas uuringu juht Adam Maloof.

Käsnloomade fossiilide asend Austraalias asuvas ladestuses oli selline, mis ei lubanud neid tavapärasel meetodil uurida. Ka röntgen oli välistatud, kuna see eristab vaid erineva paksusega materjale. Siinse juhtumi puhul olid fossiilid kaltsiidist ehk samast materjalist, millest ka nende ümber olev ladestus.

Probleem lahendati sellega, et ladestusest võeti näidised, millest hakati lõikama 50 mikroni suurusi osi. 50 mikronit on umbes pool inimjuuksekarva läbimõõdust. Kogu tegevuset fotografeeriti. Neist fotodest pandi arvutis kokku kolmemõõtmelised mudelid kahe käsnlooma fossiilist.

«Meie hüpoteesi kohaselt on nende fossiilide puhul tegemist käsnloomadega, kuna nad olid suured ja asümmeetrilised,» selgitas teadlane.

Uurijate sõnul saab kindlalt väitas, et käsnloomad on evolutsiooni üks alustalasid, andes vihjeid, kuidas loomad tekkima hakkasid.

Käsnloomad (Spongia) on veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed.