Politoloogi Ivar Tallo hinnangul on Keskerakonna valimislubaduste suund küpsele riigile omane, Reformierakonna ja IRLi lubadused paremast haridusest aga lähevad korda rohkem informeeritud valijatele.
Tallo: valimistel stabiilse arengu lubamine on märk küpsest riigist
18. august 2010, 15:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommenteerides Keskerakonna suunda kriiside ja buumide vältimisele ja stabiilsemale arengule, tõdes politoloog Ivar Tallo, et sellise valimislubaduse menukust inimeste seas tuleks uurida keskpartei valijatelt.
«Kindlasti on stabiilsem areng rohkem küpsetele riikidele kohane käitumine ja sellisena võib see loosung kui üldist turvatunnet suurendav olla väga hea poliitiline turundusratsu. Ameerika mägedel sõit on pigem lõbustuspargi atraktsioon, kui enamiku inimeste soov majandusarengu mudeliks,» arvas Tallo.
Reformierakonna ja IRLi rõhutatud hariduse kvaliteedist ja kättesaadavusest rääkides, leidis Tallo, et need on alati suurele osale eriti rohkem informeeritud valijaskonnale tähtsad teemad. «Mina suhtun erakondade lubadustesse hariduse alal aga skeptiliselt senikaua, kuniks ilma hariduseta lihttöölise palk on kõrgem kui esmatasandil hariduse andjatel,» lisas Tallo.
«Teisisõnu, siiani pole haridusest jutustamine ühiskonnas hariduse väärtustamisse murrangut toonud, sest ühiskonnas on tegijad ikkagi majanduslikult heal järjel olevad ettevõtjad. Praegune koalitsioon aga tahab uue avaliku teenistuse seaduse eelnõus ametnike haridusnõude üldse kaotada,» lisas Tallo.
Oluliseks faktoriks kevadistel valimistel saab olema ka üleminek eurole ning rahva mulje esimestest kuudest uue rahaga. Tallo sõnul saab ka sellel olema ilmselt mõju valimistulemustele.
«Suuresti sõltub see muljest, mida jätab euro sisseviimise korraldamine. Kui europingutust peetakse üldiseks, siis konkreetse elluviimise eest nii valimistele lähedal läheb vastutus ja ka võimalik kiitus valitsuserakondadele,» selgitas politoloog.
«Seega, kui inimesed tunnevad, et kaupmehed ja tööandjad nende arvel endale eurodega hea elamise teevad, siis on opositsiooni šansid suuremad. Samas, kui inimesed euro sisseviimise protsessis ennast hinnatõusudest ja väikesest palganumbrist liiga ahistatuna ei tunne, siis on valitsuserakondadel võimalus valimisdiskursust dikteerida ja opositsioonil läheb enda kehtestamine raskeks,» lisas ta.