Suur oli ühe mandril elava, kuid Saaremaal Mustjala vallas maad omava proua üllatus, kui ta oma maa pealt lambapabulaid avastas. Seega karjatas keegi tema maal lambaid selleks temalt luba küsimata. Samal ajal, kui proua mitte just madalat maamaksu tasus, maksis PRIA talunik Kaido Eigole sadades eurodes pindalatoetust, kirjutab Saarte Hääl.
Paljude maaomanike väike sissetulekuallikas on pindalatoetuste ja muude maakasutusega seotud toetuste saamine. Makstakse peaasjalikult selle eest, et sa oma maatükki hooldad. 2014. aastal oli ühtne pindalatoetus hektari kohta 114 eurot. Saare maakonnas saab seda toetust 1106 inimest, kokku 48 263 hektarile.
Toetuse taotlejatest üsna arvestatav osa on maaomanikud, kes ise oma maad ei kasuta, vaid on selle rendile andnud. Näiteks suurtalunikele, kes nende maade peal oma loomi karjatavad. Eesti riigi seadusi järgides ei pea aga toetuse taotlemiseks maaomaniku ja rentniku vahel kirjalikku lepingut olema. Piisab ka suusõnalisest kokkuleppest. Kui nüüd taotleja kinnitab, et suusõnaline kokkulepe on olemas, ei tee PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet) täiendavat kontrolli seni, kuni keegi kaebama ei tiku. Nagu PRIA ka ise tunnistab, on aastas kümneid ja kümneid juhtumeid, kus maaomanik avastab, et tema maal toimetab keegi võõras. Sarnane lugu juhtus ka Saaremaal.
«Tegelikult on see ju sama hea, kui ma võtan sinu korteri ja üürin selle kellelegi kolmandale isikule sinu teadmata välja,» imestab Elle (perekonnanimi on toimetusele teada). «Ma ei saa aru, kuidas riigiasutus sellist asja ei kontrolli?!»
Huvitaval kombel ei nõua PRIA lepingu kirjalikku olemasolu vaid eramaade puhul. Riigimaa puhul peab igasugune maakasutus olema paberitega tõestatud.
Edasi loe tänasest Saarte Häälest.