Diana Ingerainen: lastetoetusele tuleks läheneda personaalselt

Meribel Sinikalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Diana Ingerainen
Diana Ingerainen Foto: Toomas Tatar

Loosungina läheb toetuste tõstmine alati rahvale peale, kuid selle teemaga tuleb veel palju tööd teha, arvab Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Diana Ingerainen Reformierakonna ideest maksta alates kolmandast lapsest 300 eurot lastetoetust.

«Ma väga toetan laste suunas tegutsemist, aga seda peab vaatama natuke suuremas pildis. Ma ei toeta universaalseid toetusi, minu arvates peaks hindama iga lapse ja iga pere toimetulekut eraldi,» kommenteeris Ingerainen ja viskas õhku küsimuse, kas ressursi mõttes hästi toime tulevat pere oleks vaja riigi poolt veelkord toetada. Samas leidis Ingerainen, et praegusel hetkel ei ole riigi suutlikkus hinnata perede vajadusi piisavalt tugev, kuigi on kasvatanud sotsiaaltöötajate ja lastekaitsetöötajate hulka piisavalt. 

«Lapsi on nii vähe! Peaksime suutma läheneda personaalselt ja siis hindama, mis on see abi, mida pere konkreetselt vajab. Pahatihti see ei olegi otseselt raha, vaid on puudu mingitest oskustest või suutlikkusest,» tõi Ingerainen välja, et näiteks mõni vanem ei tule selle peale, kuidas oma last huviringide mõttes kasvatada. Vahel juhtub, et inimesed ei tea, kuidas esitada abitaotlust või mis asjad on kuludokumendid ning kuidas neid hoidma peab.

Seltsi esinanaine tõi välja, et on näinud, kuidas universaalsed toetused ei aita terviklikuna. Ta tõi näite oma perearstitööst. «Kui paneme laussoodustuse kõikidele perearstiravimitele 100% kuni neli aastat, siis iseenesest kõlab see väga hästi. Aga samas, alates neljandast eluaastast meid üldse ei huvita, kas ema suudab 8-aastasele need ravimid välja osta.» 

Talvel oli parlamendis laual seaduseelnõu, mille idee oli siduda lapsetoetuse maksmine perearstil käimisega.

Riigikogu liige Olga Sõtnik ütles jaanuaris, et tema toonase kodupartei Keskerakonna eelnõu vastuvõtmine aitaks lõpetada olukorra, kus lapsi kasutatakse vaid toetuste saamiseks. «Eesti laste, eriti väikelaste tervisekontrolli süsteemi probleem seisneb selles, et perearstidel on küll kohustus lapsi jälgida, kuid vanematel pole kohustust lapsi jälgimisele tuua,» selgitas Sõtnik.

Sõtnik märkis, et kahjuks tuleb Eestis ikka ette juhtumeid, kus vastsündinud lapsed jäävad korraliku vanemliku hooleta. «Ka Eesti Perearstide Selts on välja pakkunud, et riiklikke ja kohalikke toetusi võiksid saada vaid need vanemad, kes käivad lapsega regulaarselt arstlikus kontrollis. Nimelt puudub perearstidel ülevaade teatud hulga laste tervisest ja arengust,» rääkis ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles