Nädalavahetusel juhtunud ATV õnnetuses hukkus piirivalvur

Meribel Sinikalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Lääne prefektuur

Nädalavahetusel Lääne-Nigula vallas Palivere-Keedika maantee esimesel kilomeetril juhtunud ATV-õnnetuse üks hukkunutest oli Lõuna prefektuuri piirivalvur.

Õnnetuses hukkusid 33-aastane Andrus ja 22-aastane Rasmus. Rasmus Špitsmeister töötas politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuris piirivalvurina. Lõuna prefektuuri pressiesindaja sõnul ei täitnud mees õnnetuse hetkel teenistuskohustusi.

Kui sündmuskohal viibinud Haapsalu politseijaoskonna välijuht Viljar Põllula hindas kohta, kus mehed teelt välja sõitsid, ohtlikuks, siis täna vastasid politsei- ja piirivalveamet ja maanteeamet, et tegemist siiski pole ohtliku lõiguga. 

Haapsalu politseijaoskonna juhi Argo Tali sõnul selles kohas varem raskeid õnnetusi toimunud pole. «Tegemist on Läänemaa mõistes tavalise kõrvalteega ja seda kuidagi ohtlikkusega eriti esile tõsta ei saa. Täna meil puudub veel teadmine, mis põhjusel teelt välja sõideti,» ütles Tali ja lisas, et selleks võis olla näiteks ootamatult teele tekkinud takistus metslooma näol või midagi muud.

Maanteeameti Lääne regiooni juht Enn Raadik ütles, et viimasel viiel aastal pole Palivere-Keedika teel inimkannatanutega liiklusõnnetusi olnud. Liiklussagedus teel on viimaste loendusandmete alusel 13 sõidukit ööpäevas.

Raadik täpsustas, et koht, kust ATV jõkke sõitis, pole sild. «Tegemist ei ole sillaga, vaid tavalise binokkeltüüpi teetruubiga Palivere-Keedika tee 1,1. kilomeetril. Sel teel liikudes ei tunneta kuidagi, et tegu oleks järsu ja ohtliku teemuldkeha nõlvaga.»

Lääne regiooni juhi sõnul on vara öelda, kas sinna paigaldatakse teepiirded või mitte. «Soovime enne olukorda igakülgselt hinnata ja siis otsustada. Kui ikkagi piirdevajadus on, siis kindlasti see ka paigaldatakse.» 

Tema sõnul ei saa kuidagi öelda, et õnnetus juhtus libeda tee tõttu, kuna täpne õnnetuse aeg pole teada. Lähedal asuva Jaakna teeilmajaama andmete alusel algas lumesadu laupäeva hommikul kella 8 paiku, õhutemperatuur oli + 1 ja – 1 C juures, teepinna temperatuur ei erinenud oluliselt õhutemperatuurist.

«Tegemist on kõrvalteega, kus tuleb tagada esimene seisundinõuete tase, ehk siis tee sõidetavuse tagamiseks on aega lausa 24 tundi – loomulikult keegi ei vaata tunde, vaid teehooldaja tegutseb vastavalt vajadusele ja operatiivselt,» selgitas Raadik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles